Seisundimäärus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Katrek (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
'''[[Seisundimäärus]]''' on [[tegusõna]] [[seotud laiend|seotud]] või [[vaba laiendmäärus]], mis väljendab suhtereeglile alludes [[lause]]s [[alus (keeleteadus)|alus]]e või [[sihitis]]e referendi füüsilist, psüühilist, sotsiaalset vm seisundit. Üldist küsimust sellelSelle [[lauseliige|lauseliikmellauseliikme]] eikohta ole,saab sellenaküsida erinevaid küsimusi, toimivadnäiteks ''kuidas?, mis seisundis(se)?, mis asendis(se)?'' vms. Tihti on seisundimäärus verbiga nii tihedas sisulises seoses, et teda ei saagi eraldi küsiva sõnaga asendada.
 
Seisundimäärus [[rektsioon|sõltub]] lauses [[tegusõna|tegusõnast]] - seisundimäärus on tegusõna [[seotud laiend|seotud]] või [[vaba laiend]]. Tihti on seisundimäärus tegusõnaga sisuliselt nii tihedalt seotud, et seda ei saagi eraldi küsiva sõnaga asendada.
 
==Eesti keel==
Seisundimääruseks on lauses [[määrsõna]]d, [[käändsõna|käändsõnavormid]] või [[kaassõnafraas|kaassõnafraasid]].
Seisundimäärus on [[määrus|määruse]] liik, mida vormistavad määrsõnad ja käändsõnad mingis käändes või koos kaassõnaga.
 
* Paljud kohakäändelised käändsõnafraasid on suuremal või vähemal määral n-ö tähenduselt kokkusulanud ja seega lähedased seisundimäärsõnadele. Sise- ja väliskohakäänetel puudub seisundimääruse raames sisuline vastandus, nende kasutust reguleerib pigem kindlate sõnade või sõnarühmade kohta kehtiv keeletava.