Seisundimäärus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
10. rida:
== Seisundimääruse liigid ==
* latiivne seisundimäärus väljendab seisundit, millesse minnakse.
* lokatiivne seisundimäärus väljendab seisundit, milles parajasti ollakse.
* separatiivne seisundimäärus väljendab lähteseisundit, seisundit, millest väljutakse.
===Latiivne seisundimäärus===
Latiivset seisundimäärust vormistavad:
1) Adverbid elevile, kimpu, kissi, kohevile, nurja, praokile jt; osal adverbidest langeb latiivne muude kokku lokatiivsega: lahti, laiali, istuli, külili, rinnuli, pikali,põlvili jt. Näiteks: Naine seadis lilli ilusasse '''kimpu'''. Ema pani lapse '''pikali''' voodisse.
21. rida:
===Lokatiivne seisundimäärus===
1) verbi seotud laiendina, alludes suhtereeglile.
Näiteks: vanamees tõusis '''istukile''', et paremini telekat näha. 2) vaba laiendina, mille korral pole suhtereegli järgimine nõutav. Näiteks: '''hellushoos''' tegi neiu koerale pai.
Lokatiivset seisundimäärust vormistavad:
33. rida ⟶ 34. rida:
===Separatiivne seisundimäärus===
Separatiivset seisundimäärust vormistavad:
1) Adverbid haagist, lukust, riidest jne. Separatiivne muude on vaid vähestel seisundimäärsõndel ning see esineb tavaliselt koos latiivse <references /> osisega <ref>M. Erelt, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993. § 548.</ref>.
Näiteks: Keerasin ukse '''lukust''' lahti ja astusin tuppa.
| |||