Erinevus lehekülje "Mustpeade maja" redaktsioonide vahel

Suurus jäi samaks ,  10 aasta eest
P
resümee puudub
P
{{See artikkel| räägib hoonest Tallinnas; hoone kohta Riias vaata artiklit [[Riia Mustpeade maja]]}}
[[Pilt:Tallinn Schwarzhaupterhaus.jpg|thumb|Tallinna Mustpeade maja fassaad. [[Arent Passer]]]]
'''Tallinna Mustpeade Majamaja''' on üks väheseid [[Tallinna vanalinn]]as säilinud renessanssehitisi. Asub ta aadressil [[Pikk tänav]] 26.
 
[[Mustpeade vennaskond]] tekkis [[1399]]. aastal. Vennaskond ühendas noori vallalisi kaupmehi enne nende [[Suurgild]]i vastuvõtmist ning välismaiseid kaupmehi, kes küll viibisid pikaajaliselt, kuid mitte alaliselt Tallinnas. Mustpeade vennaskonna nimetus on seostatav nende kaitsepühaku [[Püha Mauritius]]ega, kes legendi järgi oli [[Aafrika]]st pärit mustanahaline. Püha Mauritiuse pea on ka vennaskonna vapimärgiks. Vennaskond oli tegev ainult [[Eesti]] ja [[Läti]] aladel, mujal Euroopas on ta tundmatu. Vennaskonna liikmed lahkusid Tallinnast 1940.ndatel. 90-ndate lõpus esitasid vennaskonna esindajad oma endise maja tagastamise taotluse ja sellest alates käib kohtuvaidlus nende taotluse õiguspärasuse üle. Tagastamise vastuargumentideks on maja suuremahuline ümberehitamine pärast vennaskonna lahkumist ja maja kasutamine linnale olulise kultuurikeskusena.
[[1597]]. aastal toimus suurem ümberehitamine, mille käigus kujundati fassaad Madalmaade renessanssarhitektuuri vaimus rikkalike ornamentide ja nikerdatud kaunistustega. Tallinna üks pilkupüüdvamaid värvikaid uksi pärineb [[1640]]. aastatest. Olevi gildilt ostetud kahelööviline ja võlvitud gildisaal on pärit [[15. sajand]]ist.
 
Järgnev suur ümberehitus toimus hoones [[1908]]. aastal, ent see puudutas vaid interjööre, mis said uusklassitsistliku välimuse. Järgmine suurem restaureerimine toimus 70-ndate lõpus, lähtudes [[1980]]. aasta [[1980. aasta suveolümpiamängud|suveolümpiamängude]] [[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|purjeregati toimumisega Tallinnas]]. Suur osa vanalinna hoonestusest sai enne seda sündmust uue viimistluse. Pilkupüüdvateks elementideks on Mutspeade Majamaja välisuks ja fassaadil olevad bareljeefid. Mustpeade Majamaja interjöör uuendati 90-ndate lõpus. Maja Olavi saalis asub [[Tallinna Linnavalitsus]]e kingitud maal "Püha Olav" (autor kunstnik [[Jüri Arrak]]).
 
Eelmise sajandi teisel poolel võeti hoone kasutusele kultuurikeskusena. Pikka aega kandis ta nimesid [[Jaan Tombi nimeline Kultuuripalee|J.Tombi]] ja hiljem [[Jaan Kreuksi nimeline Noorsoo Kultuuripalee]]. Majas tegutsesid aktiivselt mitmed isetegevuslikud kollektiivid. Neist tuntumad on [[tantsuansambel Sõprus]] (juhendaja [[Ilma Adamson]]), [[segakoor Noorus]], meesansambel [[Vanad sõbrad]], tantsuklubi Hõbe-Must (juhendaja [[Ants Tael]]).