Vikipeedia

CD: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
HRoestBot (arutelu | kaastöö)
4815 muudatust
P r2.6.5) (robot lisas: mhr:Компакт-диск
Resümee puudub
1. rida:
{{See artikkel| räägib andmekandjast. Muude tähenduste kohta vaata artiklist [[CD]].}}
 
{{keeletoimeta}}
{{Meedia
| nimi = Compact disc
| pilt = [[Pilt:Compact disc.svg|200px]]
| caption = Loetav CD-plaadi pind sisaldab spiraalradu, mis on piisavalt tihedalt ühendatud, et tekitada valgusega täisspektrumtäisspekter.
| tüüp = [[Optilineoptiline ketas]]
| kodeering = Mitmesugunemitmesugune
| mahtuvus = Tüüpiliselttüüpiliselt kuni 700 MB (kuni 80 minutit heli)
| lugemine = 780 nm laser, 1200 Kbkb/s
| kirjutamine = 1200 Kbkb/s (1×)
| standard =
| omanik = [[Philips]], [[Sony]]
| kasutus = Heliheli- ja andmesalvestus
}}
'''CD''' ([[inglise keel]]es ''compact disc'') on [[optiline ketas]], mida kasutatakse [[andmekandja]]na [[informatsioon]]i salvestamiseks. Algselt oli see välja töötatud ainult [[helisalvestus]]eks, kuid hiljem lisati sellele võimalus erinevatesmuidki [[andmetüüp]]idese salvestada. Audio CD<nowiki>'</nowiki>-d on müügil alates [[1982]]. aasta oktoobrist. Aastal 2010 on nad suures osas asendatud muud liiki [[digitaalnedigitaalsus|digitaalse]] säilitamise vahenditega, näiteks [[mälupulk|mälupulga]] või [[DVD]]-ga. Audio CD-de müük on võrreldes nende kõrgajaga aastal 2000 vähenenud 50%<ref>{{cite news| url=http://www.nytimes.com/2010/05/31/business/media/31bestbuy.html | work=The New York Times | title=As CD Sales Wane, Music Retailers Diversify | first=Joseph | last=Plambeck | date=2010-05-30}}</ref>.▼
 
StandardsedStandardne CD-d on 120 mm diameetriga[[läbimõõt|läbimõõduga]] ja võimaldavadvõimaldab salvestada kuni 80 minutit kokkupakkimata heli (standardi järgi 682 MB ehk 650 MiB andmeid). [[Mini CD]] on erinevateläbimõõduga diameetritega60–80 60-stmm. kuni 80 millimeetrini, kuigi neidNeid kasutatakse üldiselt vähe –, enamasti [[draiver]]ite hoiustamiseks. Nad mahutavad kuni 24 minutit heli. ▼
▲'''CD''' ([[inglise keel]]es ''compact disc'') on [[optiline ketas]], mida kasutatakse [[andmekandja]]na [[informatsioon]]i salvestamiseks. Algselt oli see välja töötatud ainult [[helisalvestus]]eks, kuid hiljem lisati sellele võimalus erinevates [[andmetüüp]]ides salvestada. Audio CD<nowiki>'</nowiki>d on müügil alates 1982. aasta oktoobrist. Aastal 2010 on nad suures osas asendatud muud liiki [[digitaalne|digitaalse]] säilitamise vahenditega, näiteks [[mälupulk|mälupulga]] või [[DVD]]-ga. Audio CD-de müük on võrreldes nende kõrgajaga aastal 2000 vähenenud 50%<ref>{{cite news| url=http://www.nytimes.com/2010/05/31/business/media/31bestbuy.html | work=The New York Times | title=As CD Sales Wane, Music Retailers Diversify | first=Joseph | last=Plambeck | date=2010-05-30}}</ref>.
 
Tehnoloogiat kohandati ja arendati edasi ning loodi [[CD-ROM]] andmete hoidmiseks, [[CD-ROMR]], ühekordseks heli ja andmete kirjutamiseks [[CD-R]], ülekirjutatav [[CD-RW]], Video Compact Disc ([[VCD]]), Super Video Compact Disc ([[SVCD]]), PhotoCD, PictureCD ja [[Enhanced CD]].▼
▲Standardsed CD-d on 120 mm diameetriga ja võimaldavad salvestada kuni 80 minutit kokkupakkimata heli (standardi järgi 682 MB ehk 650 MiB andmeid). [[Mini CD]] on erinevate diameetritega 60-st kuni 80 millimeetrini, kuigi neid kasutatakse üldiselt vähe – enamasti [[draiver]]ite hoiustamiseks. Nad mahutavad kuni 24 minutit heli.
 
▲Tehnoloogiat kohandati ja arendati edasi ning loodi andmete hoidmiseks [[CD-ROM]], ühekordseks heli ja andmete kirjutamiseks [[CD-R]], ülekirjutatav [[CD-RW]], Video Compact Disc ([[VCD]]), Super Video Compact Disc ([[SVCD]]), PhotoCD, PictureCD ja [[Enhanced CD]].
 
CD-ROM ja CD-R on leidnud laialdast kasutamist arvutitööstuses. CD ja selle arendused on olnud edukad: 2004. aastal ulatus maailmas CD audio, CD-ROM ja CD-R müük 30 miljonini. Aastaks 2007 müüdi 200 miljonit CD-d <ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/technology/6950845.stm |title=Compact Disc Hits 25th birthday |publisher=''[[BBC News]]'' |date=2007-08-17 |accessdate=2009-12-01}}</ref>.▼
 
▲CD-ROM ja CD-R on leidnudarvutitööstuses laialdastlaialt kasutamist arvutitööstuseskasutusel. CD ja selle arendused on olnud edukad: 2004. aastal ulatus maailmas CD audio, CD-ROM ja CD-R müük 30 miljonini. Aastaks 2007 müüdi 200 miljonit CD-d <ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/technology/6950845.stm |title=Compact Disc Hits 25th birthday |publisher=''[[BBC News]]'' |date=2007-08-17 |accessdate=2009-12-01}}</ref>.
 
==Ajalugu==
CD-d, täpsemalt [[CD-DA]] ehk Audio CD-d tutvustati esimest korda 1976. aasta septembris, alternatiiviks [[vinüülplaat|vinüülplaadile]] ja [[helikassett|helikassetile]]. CD arendajateks olid [[Sony]] ja [[Philips]]. 1984. aastal arendati tehnoloogiat edasi ning loodi andmete hoidmiseks [[CD-ROM]]. Sellest ajast alates on CD olnud üks kõige populaarsemaid muusika kuulamise ja andmete salvestamise viise ajaloos.▼
 
▲CD-d, täpsemalt [[CD-DA]]-d ehk Audio CD-d tutvustati esimest korda [[1976]]. aasta septembris, alternatiiviksalternatiivina [[vinüülplaat|vinüülplaadile]] ja [[helikassett|helikassetile]]. CD arendajateksarendajad olid [[Sony]] ja [[Philips]]. [[1984]]. aastal arendati tehnoloogiat edasi ningja loodi andmete hoidmiseks [[CD-ROM]] andmete hoidmiseks. Sellest ajast alates on CD olnud üks kõige populaarsemaid [[muusika]] kuulamise ja andmete salvestamise viise ajaloos.
Esimene test-CD pressiti [[Hannover]]is, [[Saksamaa]]l. See sisaldas [[Richard Strauss]]i [[Eine Alpensinfonie]], mida mängis [[Berliini Filharmoonia Orkester]]. Esimene avalik demonstratsioon oli [[BBC]] saates [[Tomorrow's World]]. 1983. aasta 2. märtsil tulid CD-d turule [[USA]]-s. Uus [[heliplaat]] võeti innukalt vastu, hinna langedes kasvas CD populaarsus veelgi. ▼
 
▲Esimene test-CD pressiti [[HannoverSaksamaa]]is,l [[SaksamaaHannover]]lis. See sisaldas [[Richard Strauss]]i sümfooniat [[Eine Alpensinfonie]], mida mängis [[Berliini Filharmoonia Orkester]]. EsimeneCD esimene avalik demonstratsioon oli [[BBC]] saates [[Tomorrow's World]]. 1983. aasta [[2. märtsilmärts]]il [[1983]] tulid CD-d turule [[USA]]-s. Uus [[heliplaat]] võeti innukalt vastu, hinna langedes kasvas CD populaarsus veelgi.
CD-s nähti algselt ainult vinüülplaatide asendajana muusika mängimisel. 1985. aasta juunis tutvustati arvutis loetavat [[CD-ROM]]<nowiki>'</nowiki>i. Aastal 1990 tutvustati [[CD-R]]<nowiki>'</nowiki>i, mis võimaldas tavakasutajatel CD-plaadile andmeid kirjutada. Esimese CD-R<nowiki>'</nowiki>i tootis [[Jaapan]]i firma [[Taiyo Yuden Co., Ltd.]].▼
 
▲CD-s nähti algselt ainult vinüülplaatide asendajana muusika mängimisel. [[1985]]. aasta juunis tutvustati arvutis loetavat [[CD-ROM]]<nowiki>'</nowiki>-i. Aastal 1990 tutvustati [[CD-R]]<nowiki>'</nowiki>-i, mis võimaldas tavakasutajatel CD-plaadile andmeid kirjutada. Esimese CD-R<nowiki>'</nowiki>-i tootis [[Jaapan]]i firmaettevõte [[Taiyo Yuden Co., Ltd.]].
 
==Tehnoloogia==
[[Pilt:CD layers.svg|thumb|Diagramm CD kihtidest.<br>A. [[Polükarbonaat|Polükarbonaadist]] kiht, millele on andmed kirjutatud, kasutades lohukesi.<br>B. Peegeldav kiht.<br>C. Lakikiht hoiab peegeldava kihi peegeldavust.<br>D. Kaitsev lakikiht, kuhu saab tekitada CD peale kujutisi.<br>E. Laserikiir loeb CD-d ja peegeldab tagasi sensorile, mis konverteerib elektroonilised andmed.]]
[[Pilt:CD drive lens.jpg|thumb|left|200pxpisi|CD -lugeja optiline lääts]]▼
CD-d on valmistatud 1,2 mm paksusest (0,47 [[Toll (pikkusühik)|toll]]i) peaaegu puhtast [[polükarbonaat|polükarbonaadist]] plastikustplastist ja kaalub 15–20 grammi <ref>{{cite web|url=http://www.cd-testing.com/#i17|title=Q. How Do You Calculate Moment of Inertia?|date=2009-08-19|quote=a typical disc with ... weight of 15 grams ... maximum allowed weight (20 g)}}</ref>. Standardne CD on 120 mm diameetrigaläbimõõduga ningja CD-plaadi augu diameeterläbimõõt on 15 mm. ▼
 
Keskmest alates on plaadi alad järgnevadjärgmised: keskmine auk, ala, millest lugemismehhanism kinni hoiab, võimsuse katsetamise ala (ainult CD-R/RW ketastel ja selle ala peal proovitakse laseri võimsust (kuni 99x)), programmi mälu ala (ainult CD-R/RW ketastel ja, siia salvestatakse ajutiselt plaadi sisukord), ''Lead-in'' (sisaldab plaadi sisukorda), andmepiirkond ja ''Lead-out'' (tähistab programmiala lõppu või mitmesessioonilisel sessiooni lõppu).▼
▲[[Pilt:CD drive lens.jpg|thumb|left|200px|CD lugeja optiline lääts]]
[[Pilt:CD-Physical-Layout.gif‎|thumb|left|200px|CD-DA piirkonnad]]
 
 
 
▲CD-d on valmistatud 1,2 mm paksusest (0,47 [[Toll (pikkusühik)|toll]]i) peaaegu puhtast [[polükarbonaat|polükarbonaadist]] plastikust ja kaalub 15–20 grammi <ref>{{cite web|url=http://www.cd-testing.com/#i17|title=Q. How Do You Calculate Moment of Inertia?|date=2009-08-19|quote=a typical disc with ... weight of 15 grams ... maximum allowed weight (20 g)}}</ref>. Standardne CD on 120 mm diameetriga ning CD-plaadi augu diameeter on 15 mm.
 
▲Keskmest alates on plaadi alad järgnevad: keskmine auk, ala, millest lugemismehhanism kinni hoiab, võimsuse katsetamise ala (ainult CD-R/RW ketastel ja selle ala peal proovitakse laseri võimsust (kuni 99x)), programmi mälu ala (ainult CD-R/RW ketastel ja siia salvestatakse ajutiselt plaadi sisukord), ''Lead-in'' (sisaldab plaadi sisukorda), andmepiirkond ja ''Lead-out'' (tähistab programmiala lõppu või mitmesessioonilisel sessiooni lõppu).
 
Õhuke kiht [[alumiinium]]i, harva ka [[kuld]]a, kantakse keskmisele kihile, et see hakkaks peegeldama. Metalli kaitseb õhuke lakikiht. Etikett ja plaadi kaunistused trükitakse otse lakikihile (inglise keeles ''label'').
 
Andmed CD-le andmed kirjutatakse süvenditesse, mida tuntakse inglise keelseingliskeelse terminina "''pit" –'': andmeradade lohud, mis on kodeeritud [[polükarbonaat|polükarbonaadist]] radadele valatud kihile. Lohkude vahelistLohkudevahelist ala nimetatakse põhipinnaks ([[inglise keel]]eskeeles "''land"''). Lohkude maksimaalne pikkus on 30,83–3,3 nm, minimaalne 0,83 nm. Salvestusradade (lohkude) vahekaugus on 1,6 nm. Andmeradade lohkude sügavus on 0,125 nm. Andmete lugemiseks kasutatakse laserit lainepikkusega 780 nm.
 
Andmete salvestamiseks esitatakse need [[kahendkood]]is [[bait]]ideks,idema. selleksSelleks kasutatakse NRZI ([[Non-Return-to-Zero Inverted]]) kodeeringut. Põhipind tähistab algset loogilise nulli salvestist, üleminekud lohkudele aga – loogilisi ühtesid. Kuna kahtekaht ühte pole võimalik üksteise järele salvestada, siis kasutatakse kodeerimisviisi EFM ([[Eight to Fourteen Modulation]] -8:14), see tähendab, et kõik 8-bitised baidid teisendatakse 14-bitiseks koodiks, millega on tagatud, et kunagi ei esine kõrvuti kaht loogilist ühte. Võib juhtuda, et üks bait lõppeb ja järgmine algab ühega, seepärast lisatakse iga kahe baidi vahele kolm täiendavat nulli – seega ühtekokku vajatakse 17 [[bitt]]i <ref>{{cite news|url=http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=18&Itemid=33 |title=CD |date=2005-11-02}}</ref>.
 
CD-sidde tulekseest tuleb hoolitseda nagu piltide negatiivenegatiivide eest. CD on optiline seade ningja tema olukordseisund halveneb, kui tema optiline kiht on räpane või kriimustatud. Kuigi andmeid loetakse alt, on tema andmelohud palju lähemad pealmisele kihile. Terava otsalise pliiatsi või pastakaga pealmisele kihile kirjutamine võib plaati kahjustada. Isegi markeri kasutamisel tuleb ettevaatlik olla. MõningateMõne markeritemarkeri tintidestindis on aineid, mis kahjustavad CD kaitsvat lakikihti.
 
==Erinevad formaadidVormingud ==
===Compact Disk Digital Audio (CD-DA)===
 
[[Audio CD]] (ametlikult Compact Disc Digital Audio või [[CD-DA]]) on kirjeldatud dokumendis, mille on loonud formaadivormingu loojad, [[Sony]] ja [[Philips]] [[1980]]. DokumendiDokumenti tuntakse kõnekeeles kuipunase "Red Book"raamatuna oma kaane värvide pärast,tõttu samuti nimetatakseja selles dokumendis kirjas olevaid formaatevorminguid Rednimetatakse Bookpunase formaatideks.raamatu Seda üldlevinudvorminguteks. formaatiNeid kasutavad kõik CD-plaadid. Kõik ülejäänud standardid, mis pealepäeast CD-DA-d välja töötati, kasutavad meedia jaoks sama spetsifikatsiooni ningja lugemismeetodit, mida on kirjeldatud ülalnimetatud dokumendis.
 
===CD-Text===
 
[[CD-Text]] on Red Booki lisa, mis lubab Audio CD-le talletada tekstina lisainformatsiooni (näiteks albumi nime, laulu nime, artisti nime). Informatsioon on salvestatud lead-in alasse, kus on umbes 5 KB vaba ruumi, või alamkoodi kanalisse R kuni W, milles on ruumi kuni 31 MB.
 
===CD + Graphics===
 
Compact Disc + Graphics ([[CD+G]]) on spetsiaalne Audio CD-plaat, mis sisaldab graafilisi andmeid lisaks heli andmetele. Plaati saab mängida tavalises CD mängijas, kuid kui mängida seda CD+G mängijas, siis saab väljastada graafilist signaali (tavaliselt on need mängijad ühendatud [[televiisor]]i või arvuti [[monitor]]i külge). Enamasti kasutatakse selliseid plaate, et näidata televiisoris esitavate laulude sõnu, mis on kasulik näiteks karaoke laulmisel.
 
===Video Compact Disc===
 
Video Compact Disc ehk Video CD ehk [[VCD]] on standard videote salvestamiseks CD-le. Neid saab ette mängida VCD mängijates, enamikus moodsates [[DVD mängija]]tes, arvutites ja mõningates [[videomäng]]ude [[konsool]]ides. VCD standard loodi aastal 1993 Sony, Philips, [[Matsushita]] ja [[JVC]] poolt White Bookis. Sellise plaadi üldine videokvaliteet on võrreldav [[VHS]]-iga. Kodeeringuna kasutatakse MPEG-1 video + audio. Sellise plaadi mahutavus on kuni 800 MB.
 
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/CD"