Alküülrühm: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
4. rida:
'''Alküülrühmaks''' nimetatakse [[orgaaniline keemia|orgaanilises keemias]] [[molekul]]i osa, mis koosneb [[üksikside]]metega seotud [[süsinik]]u ja [[vesinik]]u [[aatom]]itest ja mis formaalselt vastab [[alkaanid|alkaani]] molekulile, milles puudub üks vesiniku aatom. Alküülrühmade üldvalem on C<sub>n</sub>H<sub>2n+1</sub> ja need moodustavad [[homoloogiline rida|homoloogilise rea]] nii nagu alkaanidki. Üldjuhul tähistatakse alküülrühma R– või Alk. [[Homoloogiline rida|Homoloogilise rea]] esimene, väikseim esindaja on [[metüülrühm]] –CH<sub>3</sub>.
 
Alküülrühm ei ole reaalselt esinev aine osake, vaid formaalne molekulile karakteerne rühm, millega on seotud veel mingi aatom või rühm. Näiteks [[alkaanid]] R-H, [[alküülkloriidid]] R-Cl, alküül[[alkoholid]] R-OH, dialküül[[eetrid]] R-O-R jt. Keerulise struktuuriga molekule vaadeldakse tihti kui vastava lihtsama (enamtuntud) [[tüviühend]]i alküülasendatud [[analoogühend|analooge]]. Näiteks [[2-metüül-1,3-butadieen]] (ehk isopreen), [[N,N-dimetüülaniliin]] (ehk dimetüülfenüülamiin), [[5-metüülresortsinool]]. Orgaaniliste reaktsioonide ebastabiilsete [[intermediaat]]idena võivad esineda [[karbokatioonid|alküülkatioonid]] R<sup>+</sup>, [[karbanioonid|alküülanioonid]] R<sup>-</sup> ja [[vabadvaba radikaalidradikaal|alküülradikaalid]] R<sup>*</sup>.
 
Eristatakse [[primaarne süsinikuaatom|primaarseid]], [[Sekundaarne süsinikuaatom|sekundaarseid]] ja [[tertsiaarne süsinikuaatom|tertsiaarseid]] alküülrühmasid. Näiteks etüülrühm -C<sub>2</sub>H<sub>5</sub> on primaarne, isopropüülrühm -CH(CH<sub>3</sub>)<sub>2</sub> on sekundaarne ja ''tert''-butüülrühm -C(CH<sub>3</sub>)<sub>3</sub> on tertsiaalne.