S. S. Van Dine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
19. rida:
 
Avaldas [[1928]] aastal ajakirjas ''American Magazine'' [[essee]] "20 nõuannet kriminaalromaanide kirjutajale" (''Twenty rules for writing detective stories'')<ref>S.S. Van Dine. [http://gaslight.mtroyal.ab.ca/vandine.htm "Twenty rules for writing detective stories".] The American Magazine. September 1928</ref>
 
Kirjaniku [[pseudonüüm]] ''S. S. Van Dine'' tuleneb laevandus terminist S.S. (''Steam Ship'') ja vana perekonnanime liidest<ref name="SS Van Dine Biography">[http://www.classiccrimefiction.com/vandinebiog.htm SS Van Dine Biography.] Classic Crime Fiction</ref>.
 
== Elulugu ==
Willard Huntington Wright sündis [[1888]]. aastal [[Virginia]]s Archibald Davenport Wrighti ja Annie Van Vrankeni pojana. Hariduse omandas St. ''Vincent College'', ''Pomona College'' ja [[Harvardi ülikool]]is ([[1906]]). Kunstialaselt käis end täiendamas [[München]]is ja [[Pariis]]is. Kirjutas erinevates väljaannetes [[kunst]]i ja [[kirjandus]]e [[arvustus]]i ning tegutsedes [[New York|New Yorgi]] kirjandusajakirja ''Smart Set'' ([[1912]]–[[1914]]) toimetajana<ref name="SS Van Dine Biography">[http://www.classiccrimefiction.com/vandinebiog.htm SS Van Dine Biography.] Classic Crime Fiction</ref>.
 
[[1923]]. aastal diagnoositi mehel ületöötamisest tingitud südamehaiguse (tänased biograafid arvavad, et tegu oli [[kokaiin]]i sõltuvusest tingitud raviga<ref>John Loughery. Alias S.S. Van Dine. New York: Knopf. (1992). ISBN 0-684-19358-2</ref>), mis aheldas ta enam-vähem kaheks aastaks voodi külge. Uues olukorras ''"avastas"'' Willard kriminaalkirjanduse. Lugedes süsteemselt kriminulle, koostas Wright 20 reeglit millest iga hea [[kriminaalromaan]] peaks koosnema või arvestama. Debüütromaan ''"[[Bensoni mõrvajuhtum]]"'' ilmus [[1926]]. aastal<ref name="SS Van Dine Biography"/>.
 
Oma [[pseudonüüm]]ina ''S. S. Van Dine'' kasutas laevandus termini S.S. (''Steam Ship'') ja vana perekonnanime liidet. Amatöör detektiiv [[Philo Vance]] seiklused muutusid populaarseks ning tegi kirjaniku kiiresti rikkaks. Oma elu viimased aastad pidi Willard veetma [[New York|New Yorgi]] tagasihoidlikus katusekorteris, kus ka suri 50-aastaselt<ref name="SS Van Dine Biography"/>.
 
Esimese [[abielu]] sõlmis Willard [[1907]]. aastal ''Katharine Belle Boyntoniga''. Oktoobris [[1930]] naitus mees teistkordselt [[kunstnik]] Eleanor Rulapaugh, tuntud kui Claire De Lisle<ref name="NNDB"/>.