Redaktsioon: 9. märts 2011, kell 16:35 redigeeri Taivo (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 28 898 muudatust P teisaldas lehekülje Formaldehüüd ümbersuunamisega pealkirja Metanaal alla: Eestis on see põhiline nimi ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 5. aprill 2011, kell 16:26 redigeeri eemalda Taivo (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 28 898 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Formaldehyde-2D.svg\|pisi\|100px\|Metanaal]] ~~{\| align="right" border="1" cellspacing="0" cellpadding="3" style="margin: 0 0 0 0.5em; background: #FFFFFF; border-collapse: collapse; border-color: #C0C090;"~~ [[Pilt:Formaldehyde-3D-vdW.png\|pisi\|100px\|Metanaal]] ~~! {{}} \| Formaldehüüd ehk metanaal~~ '''~~Formaldehüüd~~Metanaal''' ehk '''~~metanaal~~formaldehüüd''' on lihtsaim [[~~aldehüüdid\|~~aldehüüd]].▼ \|- ~~\| align="center" colspan="2" \| [[Image:Formaldehyde-2D.svg\|100px\|Formaldehyde]] [[Image:Formaldehyde-3D-vdW.png\|100px\|Formaldehyde]]~~ \|} ▲'''Formaldehüüd''' ehk '''metanaal''' on lihtsaim [[aldehüüdid\|aldehüüd]]. Metanaali [[keemiline valem]] on HCHO. Tema [[~~Formaldehüüd~~molaarmass]] on 30,03 g/cm³. Ta esineb ka tsüklilise trimeeri [[trioksaan]]ina C<sub>3</sub>H<sub>6</sub>O<sub>3</sub> ja ~~polümeeri~~[[polümeer]]i [[paraformaldehüüd]]ina HO(-CH<sub>2</sub>-O)<sub>n</sub>-H. Metanaal on värvitu [[gaas]]. Tema tihedus on 1,38 g/cm³, [[sulamistemperatuur]] on -92 °C ja [[keemistemperatuur]] on -21 °C. Tema [[leekpunkt]] on +64 °C ja isesüttimistemperatuur on +430 °C. ~~Metanaali 37-protsendine [[vesilahus]] on [[formaliin]].~~ Metanaali [[vesilahus]] on [[formaliin]]. Küllastunud vesilahust, mis sisaldab 37 massiprotsenti ehk 40 mahuprotsenti metanaali, nimetatakse ka 100%-liseks formaliiniks. Formaliinis reageerib metanaal [[vesi\|veega]], moodustades [[metaandiool]]i ehk metüleenglükooli H<sub>2</sub>(OH)<sub>2</sub>. See diool esineb ka tasakaaluolekus mitmesuguste [[oligomeer]]ide ehk lühikeste polümeeridega. See tasakaal oleneb kontsentratsioonist ja [[temperatuur]]ist. Formaliinis kipub metanaal [[oksüdeerumine\|oksüdeeruma]] ja [[polümeriseerumine\|polümeriseeruma]], mistõttu selle vältimiseks lisatakse formaliinile [[stabilisaator]]it, näiteks [[metanool]]i. Tavaliselt kaubeldakse niisuguse formaliiniga, mis sisaldab 10–12% metanooli ja lisaks mitmesuguseid metallilisandeid. Metanaal esineb looduslikult keskkonnas, mis koosneb [[süsinik]]ust, [[vesinik]]ust ja [[hapnik]]ust. [[Maa atmosfäär]]i ülakihtides toimuvates looduslikes protsessides võib olla tekkinud kuni 90% Maal leiduvast metanaalist. Metanaal on [[metaan]]i ja teiste süsinikuühendite oksüdeerumise ehk [[põlemine\|põlemise]] vahesaadus ning seda leidub näiteks [[metsatulekahju]] suitsus, [[auto]] [[heitgaas]]is ja [[tubakasuits]]us. Metanaal võib tekkida ka päikesekiirguse ja hapniku mõjul atmosfäärimetaanist ja teistest [[süsivesinik]]est ja saada osaks [[sudu]]st. Esimesena [[süntees]]is metanaali vene keemik [[Aleksandr Butlerov]] ja esimesena määras selle kindlaks [[August Wilhelm von Hofmann]]. [[Kategooria:Aldehüüdid]]

Metanaal: erinevus redaktsioonide vahel