Erinevus lehekülje "Metanaal" redaktsioonide vahel

Lisatud 1422 baiti ,  9 aasta eest
resümee puudub
P (teisaldas lehekülje Formaldehüüd ümbersuunamisega pealkirja Metanaal alla: Eestis on see põhiline nimi)
[[Pilt:Formaldehyde-2D.svg|pisi|100px|Metanaal]]
{| align="right" border="1" cellspacing="0" cellpadding="3" style="margin: 0 0 0 0.5em; background: #FFFFFF; border-collapse: collapse; border-color: #C0C090;"
[[Pilt:Formaldehyde-3D-vdW.png|pisi|100px|Metanaal]]
! {{}} | Formaldehüüd ehk metanaal
'''FormaldehüüdMetanaal''' ehk '''metanaalformaldehüüd''' on lihtsaim [[aldehüüdid|aldehüüd]].
|-
| align="center" colspan="2" | [[Image:Formaldehyde-2D.svg|100px|Formaldehyde]] [[Image:Formaldehyde-3D-vdW.png|100px|Formaldehyde]]
|}
'''Formaldehüüd''' ehk '''metanaal''' on lihtsaim [[aldehüüdid|aldehüüd]].
 
Metanaali [[keemiline valem]] on HCHO. Tema [[Formaldehüüdmolaarmass]] on 30,03 g/cm³. Ta esineb ka tsüklilise trimeeri [[trioksaan]]ina C<sub>3</sub>H<sub>6</sub>O<sub>3</sub> ja polümeeri[[polümeer]]i [[paraformaldehüüd]]ina HO(-CH<sub>2</sub>-O)<sub>n</sub>-H.
 
Metanaal on värvitu [[gaas]]. Tema tihedus on 1,38 g/cm³, [[sulamistemperatuur]] on -92 °C ja [[keemistemperatuur]] on -21 °C. Tema [[leekpunkt]] on +64 °C ja isesüttimistemperatuur on +430 °C.
Metanaali 37-protsendine [[vesilahus]] on [[formaliin]].
 
Metanaali [[vesilahus]] on [[formaliin]]. Küllastunud vesilahust, mis sisaldab 37 massiprotsenti ehk 40 mahuprotsenti metanaali, nimetatakse ka 100%-liseks formaliiniks. Formaliinis reageerib metanaal [[vesi|veega]], moodustades [[metaandiool]]i ehk metüleenglükooli H<sub>2</sub>(OH)<sub>2</sub>. See diool esineb ka tasakaaluolekus mitmesuguste [[oligomeer]]ide ehk lühikeste polümeeridega. See tasakaal oleneb kontsentratsioonist ja [[temperatuur]]ist.
 
Formaliinis kipub metanaal [[oksüdeerumine|oksüdeeruma]] ja [[polümeriseerumine|polümeriseeruma]], mistõttu selle vältimiseks lisatakse formaliinile [[stabilisaator]]it, näiteks [[metanool]]i. Tavaliselt kaubeldakse niisuguse formaliiniga, mis sisaldab 10–12% metanooli ja lisaks mitmesuguseid metallilisandeid.
 
Metanaal esineb looduslikult keskkonnas, mis koosneb [[süsinik]]ust, [[vesinik]]ust ja [[hapnik]]ust. [[Maa atmosfäär]]i ülakihtides toimuvates looduslikes protsessides võib olla tekkinud kuni 90% Maal leiduvast metanaalist. Metanaal on [[metaan]]i ja teiste süsinikuühendite oksüdeerumise ehk [[põlemine|põlemise]] vahesaadus ning seda leidub näiteks [[metsatulekahju]] suitsus, [[auto]] [[heitgaas]]is ja [[tubakasuits]]us. Metanaal võib tekkida ka päikesekiirguse ja hapniku mõjul atmosfäärimetaanist ja teistest [[süsivesinik]]est ja saada osaks [[sudu]]st.
 
Esimesena [[süntees]]is metanaali vene keemik [[Aleksandr Butlerov]] ja esimesena määras selle kindlaks [[August Wilhelm von Hofmann]].
 
[[Kategooria:Aldehüüdid]]
27 030

muudatust