Vikipeedia

Jean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P r2.7.1) (robot lisas: eo:Friedrich Parrot
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Friedrich Parrot.jpg|thumbpisi|Jean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot{{PAGENAME}}]]
'''Jean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot''' (ka '''Friedrich Parrot''' ja, '''Friedrich Wilhelm von Parrot''' ja '''Johann Jacob Friedrich Wilhelm Parrot''') ([[25. oktoober]] [[1791]], [[Karlsruhe]] – [[15. jaanuar]] [[1841]], [[Tartu]]) oli [[arstiteadus|arstiteadlane]] ja [[bioloogia|bioloog]].
 
Tema isa oli taasavatud [[Tartu ÜlikooliÜlikool]]i esimene rektor [[George Frederic Parrot]].▼
Ta lõpetas [[1814]]. aastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja töötas [[Tartu Ülikool]]is alates 1821. aastast.<ref>Toomsalu, Maie (koost.) 2002. ''Tartu Ülikooli Vana Anatoomikumi professorid''. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk. 85–87.</ref>. Aastail 1821–1826 oli ta Tartu Ülikooli füsioloogia, patoloogia ja semiootika professor.▼
 
▲Ta lõpetas [[1814]]. aastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja töötas alates [[Tartu Ülikool1821]]is alates 1821.Tartu aastastÜlikoolis.<ref>Maie Toomsalu, Maie (koost.koostaja) 2002. ''"Tartu Ülikooli Vana Anatoomikumi professorid''". Tartu: [[Tartu Ülikooli Kirjastus]] [[2002]], lk. 85–87.</ref>. Aastail 1821–1826 oli ta Tartu Ülikooli füsioloogia, patoloogia ja semiootika professor.
Aastal 1829 juhatas ta Tartu ülikooli ekspeditsiooni Kaukaasiasse ja käis 9. oktoobril 1829 koos [[Hatšatur Abovjan]]iga [[Suur-Ararat|Suur-Ararati]] tipus.
 
[[1811]] reisis ta [[Krimm]]i ja [[Kaukaasia]]sse. Seal kasutas ta [[baromeeter|baromeetrit]], et mõõta [[Must meri|Musta]] ja [[Kaspia meri|Kaspia mere]] veetaseme erinevus.
Ta oli Tartu ülikooli rektor [[1831]]–[[1834]].▼
 
Pärast Tartusse naasmist määrati ta doktori assistendiks ja [[1815]] Venemaa sõjaväe [[kirurg]]iks.
==Pere==
▲Tema isa oli taasavatud Tartu Ülikooli esimene rektor [[George Frederic Parrot]].
 
[[1816]]–[[1817]] külastas ta [[Alpid|Alpe]] ja [[Püreneed|Püreneesid]]. Alpides üritas ta tõusta 4634 m kõrgusele [[Monte Rosa]]le ja jõudis kõrguseni 3915 m. Püreneedes tõusis ta kõrguselt teisele tipule [[Maladeta]]le (3375 m) ja teadaolevalt esimese inimesena kõrguselt kolmandale tipule [[Monte Perdido]]le (3355 m).<ref name=alpiklubi>[http://www.jkalpiklubi.ee/ajaloost/index.html Ülevaade Eesti alpinismi ajaloost]</ref>
==Viited==▼
 
<references/>▼
Aastal [[1829]] juhatas ta Tartu ülikooli ekspeditsiooni Kaukaasiasse ja käis [[26. september|26. septembril]] 1829 koos [[Hatšatur Abovjan]]i ja veel 3 üliõpilasega [[Suur-Ararat]]i tipus (5165 m kõrgusel). See oli osa uurimisretkest, mille käigus uuriti [[Maa (planeet)|Maa]] [[gravitatsioon]]i ja [[magnetism]]i, [[orograafia]]t, [[mäestik]]e [[geoloogia|geoloogilist]] ehitust, [[lumepiir]]i kõrgust, [[kliima]]t ja [[taimestik]]u kõrgusvööndeid. Sellega loetakse teda tänapäevase [[mägironimine|mägironimise]] rajajaks.<ref name=alpiklubi/>
 
▲Ta oli Tartu ülikooli füüsikaprofessor alates [[1826]] ja rektor [[1831]]–[[1834]].
 
[[1837]] sooritas ta ekspeditsiooni [[Lapimaa]]le [[Tornio]]sse, et uurida [[pendel|pendli]] [[võnkumine|võnkumist]] ja Maa magnetismi.
 
Ta leiutas [[gasomeeter|gasomeetri]] ja [[barotermomeeter|barotermomeetri]] – viimast kasutatakse [[õhurõhk|õhurõhu]] abil paiga kõrguse mõõtmiseks merepinna tasemest. Eestis tutvustas ta [[Kataloonia]]st kaasa toodud [[päikesekell]]a, mis oli väike silindrikujuline taskus kantav seade, umbes 8 cm pikk ja 1,5 cm läbimõõduga.
 
Parroti tütar Anna Margaretha Parrot abiellus Conrad Jacob Strauchiga. Nende järeltulijad elavad tänapäeval [[Austraalia]]s.
 
==Vaata ka==
*[[Tartu ülikooliÜlikooli rektorite loend]]
 
*[http://www.jkalpiklubi.ee/ajaloost/index.html Ülevaade Eesti alpinismi ajaloost]
▲==Viited==
▲<references/>
 
{{DEFAULTSORT:Parrot, Jean Jacques Friedrich Wilhelm}}
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Jean_Jacques_Friedrich_Wilhelm_Parrot"