A-vitamiin: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
CommonsDelinker (arutelu | kaastöö)
P Kasutaja NEUROtiker asendas pildi Retinol_structure.svg pildiga All-trans-Retinol2.svg. Põhjus: exact or scaled-down duplicate.
Resümee puudub
1. rida:
{| align="right" width="300" border="1" cellspacing="0" cellpadding="3" style="margin: 0 0 0 0.5em; background: #FFFFFF; border-collapse: collapse"
[[Pilt:All-trans-Retinol2.svg|thumb|360px|Retinooli struktuur]]
|-
'''A-vitamiin''' (ehk enimkasutatava komponendi järgi [[retinool]]) on [[rasvlahustuvad vitamiinid|rasvlahustuv]] [[vitamiinid|vitamiin]], mis on tähtis [[luu]] kasvuks ja [[nägemine|nägemisteravuse]] hoidmiseks.
|-! bgcolor="#9ADEF1" colspan="2" | A-vitamiin (retinool)
 
|-
A-vitamiini [[provitamiin]]id on beeta[[karoteen]] ja mõned [[karotenoidid]].
| colspan=2 |[[Pilt:All-trans-Retinol2.svg|thumb|360px300px|Retinooli struktuur]]
 
|-
== Avastuslugu ==
! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | Üldandmed
 
Vitamiinide avastuslugu algab aastaga [[1906]], kui näidati, et peale [[valgud|valkude]], [[rasvad]]e ja [[süsivesikud|süsivesikute]] vajavad kariloomad veel mingeid aineid, et tervena püsida.
 
{| align="right" width="300" border="1" cellspacing="0" cellpadding="3" style="margin: 0 0 0 0.5em; background: #FFFFFF; border-collapse: collapse"
|- bgcolor="#9ADEF1" colspan="2"
| align="center" colspan="2" | ''A-vitamiin (Retinool)''
|- style="border-top: 3px solid gray"
! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | Üldandmed
|-
| bgcolor="#ffeedd" | [[Keemiline valem]]
20. rida ⟶ 13. rida:
| 286,456 g/mol
|-
! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | Vitamiini omadused
|-
| bgcolor="#ffeedd" | [[Lahustuvus]]
26. rida ⟶ 19. rida:
|-
| bgcolor="#ffeedd" | Soovitatav päevakogus täiskasvanule
| 9000,9 µg (mehele), 7000,7 µg (naisele)
|-
| bgcolor="#ffeedd" | Maksimaalne päevakogus täiskasvanule
| 30003 µg
|-
! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | Toimet parandavad
|- | bgcolor="#ffeedd" |
| colspan="2" | [[C-vitamiin|C-]], [[D-vitamiin|D-]] ja [[E-vitamiin]], [[niatsiin]], [[tsink]], [[seleen]], [[küllastumata rasvhapped]]
|-
| colspanbgcolor="2#ffeedd" colspan=2 | [[C-vitamiin|C-]], [[D-vitamiin|D-]] ja [[E-vitamiin]], [[niatsiin]], [[tsink]], [[seleen]], [[küllastumata rasvhapped]]
! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | Vaeguse sümptomid
|- bgcolor="#ffeedd" |
| colspan="2" |
* [[kanapimedus]]
* kahvatu, kuiv [[nahk]]
|-
! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | [[HüpervitaminoosAvitaminoos|ÜledoosiVaeguse]] sümptomid
|- bgcolor="#ffeedd" |
| colspan="2" |
* maksakahjustused
* kuiv nahk
* juuste väljalangemine
* loote kahjustused ([[teratogeen]]id)
* pikaajalise üledoosi korral [[osteoporoos]]
|-
!| bgcolor="#73FB97ffeedd" colspan="2" | Parimad[[kanapimedus]], kahvatu ja kuiv allikad[[nahk]]
|-
|- bgcolor="#ffeedd" |
! bgcolor="#73FB97" colspan=2 | [[Hüpervitaminoos|Üledoosi]] sümptomid
| colspan="2" |Sisaldus 100 g kohta:<ref name="toit">{{netiviide | URL = http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| Pealkiri = "USDA National Nutrient Database"| Väljaanne = www.nal.usda.gov| Kasutatud = 04.01.2011| Keel = inglise}}</ref>
|-
 
| bgcolor="#ffeedd" colspan=2 | maksakahjustused, kuiv nahk, juuste väljalangemine, loote kahjustused ([[teratogeen]]id), pikaajalise üledoosi korral [[osteoporoos]]
|-
! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | VaeguseParimad sümptomidallikad
|-
| colspanbgcolor="2#ffeedd" colspan=2 | Sisaldus 100 g kohta:<ref name="toit">{{netiviide | URL = http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| Pealkiri = "USDA National Nutrient Database"| Väljaanne = www.nal.usda.gov| Kasutatud = 04.01.2011| Keel = inglise}}</ref><br>
*[[kalamaksaõli]] (30,0 mg);
*[[veisemaks]], keedetud või praetud (7,74 mg);
64. rida ⟶ 49. rida:
*[[muna (toiduaine)|munad]], keedetud (0,22 mg).
|}
'''A-vitamiin''' (ehk enimkasutatava komponendi järgi [[retinool]]) on [[rasvlahustuvad vitamiinid|rasvlahustuv]] [[vitamiinid|vitamiin]], mis on tähtis [[luu]] kasvuks ja [[nägemine|nägemisteravuse]] hoidmiseks.
 
A-vitamiini [[provitamiin]]id on beeta[[karoteen]] ja mõned [[karotenoidid]].
 
== Avastuslugu ==
 
Vitamiinide avastuslugu algab aastagaaastal [[1906]], kui näidati, et peale [[valgud|valkude]], [[rasvad]]e ja [[süsivesikud|süsivesikute]] vajavad kariloomad tervena püsimiseks veel mingeid aineid, et tervena püsida.
 
[[1917]]. aastal avastasid A-vitamiini sõltumatult [[Elmer McCollum]] [[Wisconsin-Madisoni ülikool]]ist ning [[Lafayette Mendel]] ja [[Thomas Burre Osborne]] [[Yale'i ülikool]]ist. Äsja oli avastatud [[B-vitamiin]] ja sellele oli nimeks valitud "rasvas lahustuv aine B", mistõttu uuele ainele sai nimeks esialgu "rasvas lahustuv aine A".