Järvekonn: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
| värvus = loomad
| seisund = LC
| seisundi_süsteem
| seisundi_ref
| pilt = RanaRidibundaFemale.jpg
| pildi_seletus = Noor emane järvekonn
19. rida:
| sünonüümid = ''Pelophylax ridibundus''
}}
[[Pilt:Pelophylax ridibundus.jpg|pisi|Järvekonn käes. Pildistatud [[Holland]]is.]]
'''Järvekonn''' (''Rana ridibunda'') on [[konlased|konlaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[konn (perekond)|konna]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[kahepaikne]].▼
Järvekonn on levinud suures osas [[Euroopa]]st, [[Venemaa]]st ja [[Kesk-Aasia]]st. Lõunas ulatub tema levila [[Balhaš]]ini, [[Iraan]]i, [[Jordaania]]sse, [[Egiptus]]esse ja [[Alžeeria]]sse. Ta elab ka [[Kaukaasia]]s, [[Krimm]]is ja [[Türgi]]s. Iseloomulik on ta [[stepp]]idele ja [[laialehine mets|laialehistele metsadele]]. Tema levila põhjapiir langeb kokku [[taiga]] lõunapiiriga. Mägedes kerkib tema levila kuni 2,5 km kõrguseni. <ref name=lk77>"[[Loomade elu]]", 5. kd., lk. 77</ref>
▲'''Järvekonn''' (''Rana ridibunda'') on [[konlased|konlaste]] sugukonda kuuluv [[kahepaikne]].
Järvekonn on Eestis
Järvekonn on arvukas liik. [[Volga delta]] mõnes [[soot|soodis]], mida [[kalakasvatus]]eks kasutatakse, elab kuni 60 tuhat järvekonna. [[Kolhida]] ja [[Lenkorani madalik]]ul ning [[Alazani-Avtorani nõgu|Alazani-Avtorani nõos]] elab igal aaril mitukümmend konna. [[Turkmeenia]]s loendati [[Bagir]]i lähedal [[Kara-Su]] jõe kaldal 1 kilomeetri pikkusel lõigul 141 järvekonna. [[Almatõ]] läheduses elab igal hektaril keskmiselt 1000–2000, [[Iliisk]]i ümbruses 450–1000 isendit. <ref name=lk77/>
== Välimus ==
Järvekonna pikkus on kuni 12 cm, harva kuni 17 cm<ref>M.
Kõige suuremad järvekonnad asuvad levila keskosas: [[Põhja-Kaukaasia]]st [[Volgogradi oblast]]ini ning Kesk- ja Ida-[[Ukraina]]s. Suurimad emased kasvavad Volga deltas 149 mm, isased 128 mm pikkuseks. Levila servades konnade mõõtmed vähenevad. Näiteks [[Voroneži oblast]]is on suurimad emased 117 ja isased 112 mm pikkused, aga lõunapiiril Turkmeenias on suurim püütud järvekonn olnud 88 mm pikk. Nähtavasti sõltub kehapikkus ka toitumistingimustest: paremini toituvad konnad on suuremad. <ref name=lk77/>
Järvekonnal on hea [[varjevärvus]]. Tema keha ülapool on roheline, oliivjas või tumepruun ja sellel on mustad või tumerohelised laigud. Sageli kulgeb piki selga hele triip. Altpoolt on järvekonn määrdunudvalge või kollakas, tavaliselt tumedate laikudega. Liikumatut järvekonna on vee- või kaldataimestiku keskel keeruline märgata. <ref name=lk77/>
== Eluviis ==
Kui kahepaiksed jagada vee- ja maakonnadeks, siis enamik [[päriskonnalised|päriskonnalisi]] kuulub maismaakonnade hulka <ref name=lk22>"[[Loomade elu]]", 5. kd., lk. 22</ref>. Järvekonn on koos [[unk]]idega üks vähestest vees elavatest päriskonnalistest <ref name=lk22/>. Teisalt on järvekonn üks vähestest kahepaiksetest [[kärnkonn]]ade kõrval, keda saab [[kõrb]]eski kohata <ref>"Loomade elu", 5. kd., lk. 23</ref>. [[20. sajand]]i alguses tungis järvekonn Balhaši vesikonda ja tekkis kartus, et ta tõrjub [[siberi konn]]a sealt üldse välja <ref>"Loomade elu", 5. kd., lk. 93</ref>.
Kahepaiksed söövad peaaegu eranditult loomset toitu. Seetõttu hävitavad nad hulgaliselt selgrootuid kahjureid, peamiselt [[putukad|putukaid]]. Veekonn toob teistest kahepaiksetest kasu mõnevõrra vähem. Seda ka sellepärast, et ta sööb [[kalamaim]]e. Täpsemad uuringud on siiski näidanud, et kalade asurkonnale pole järvekonnal olulist mõju. Isegi [[kalamajand]]ites on nende mõju ülehinnatud. Volga delta kalamajandites hävitavad kalatoidulised [[linnud]], vee[[nastik]]ud ja järvekonnad kõik ühtekokku kõigest 0,1–1,2% maimude üldarvust. <ref>"Loomade elu", 5. kd., lk. 27–28</ref>
Oletus, et järvekonna [[kulles]]ed konkureerivad kaladega toidu pärast, on samuti väär. Kullesed võivad olla küll väga arvukad, aga nad elavad üksnes [[ränivetikad|räni-]] ja [[rohevetikad|rohevetikate]] arvel, mida kalad eriti ei söö. <ref name=lk82>"Loomade elu", 5. kd., lk. 82</ref>
Kahepaiksete [[siseparasiit]]e on üldiselt vähe uuritud. Järvekonn kuulub väheste erandite hulka. Tal on leitud umbes 70 liiki siseparasiite, mis on rohkem kui [[veekonn]]al ja [[rohukonn]]al. <ref>"Loomade elu", 5. kd., lk. 27</ref>
Tõenäoliselt ei ela enamik järvekonni vabas looduses üle 6–8 aasta. <ref>"Loomade elu", 5. kd., lk. 28</ref>
Järvekonna kulleseid söövad nastikud, [[kurg|kured]], [[kajakas|kajakad]], [[tiir]]ud, [[part|pardid]], [[kurvits]]ad, [[jäälind|jäälinnud]] ning isegi sellised linnud, kes pole veelinnud, näiteks [[siniraag|siniraad]], [[harakas|harakad]] ja [[rästas|rästad]]. Kullestel võib olla suur osa [[kodulind]]ude nuumamisel. <ref name=lk82/>
Täiskasvanud järvekonni söövad samuti paljud loomad-linnud: [[säga]]d, [[koha]]d, [[osman]]id, nastikud, kured, [[toonekurg|toonekured]], [[haigur|haigrud]], kajakad, tiirud, [[pütlased|pütid]], [[rooruik|rooruigad]], [[konnakotkas|konnakotkad]], [[roo-loorkull]]id, [[madukotkas|madukotkad]], [[viu]]d, [[kivikakk|kivikakud]], [[kassikakk|kassikakud]], [[vares]]ed, [[künnivares]]ed, siniraad, [[õgija]]d, [[rebane|rebased]], [[šaakal]]id, [[mäger|mägrad]], [[saarmas|saarmad]] ja isegi kodu[[kass]]id. Enamik neist loomadest on pigem kasulikud ja neid toites toob järvekonn kasu. <ref name=lk82/>
== Kaitsestaatus ==
32. rida ⟶ 56. rida:
Järvekonn kuulub Eestis [[III kategooria kaitse all olevad liigid Eestis|III kategooria kaitse alla]]. Järvekonn kuulub Euroopa [[Loodusdirektiiv]]i alusel V kaitsekategooriasse ([[Natura]]-liik) ja on [[Eesti punane raamat|Eesti punase raamatu]] V kategooria liik.
Aastal [[2000]] oli järvekonni Eestis teada vaid [[Tartu]]s [[Emajõgi|Emajõe]] luhtadelt. <ref
Järvekonn oli juba [[Eesti NSV]]-s üks 4 punasesse raamatusse kuulunud kahepaiksest. <ref>"Loomade elu", 5. kd., lk. 8</ref>
==Viited==
{{viited}}
{{Commons|Pelophylax ridibundus}}
[[Kategooria:Konlased]]
| |||