Juhan Tõrvand: erinevus redaktsioonide vahel

[[1917]]. aasta augustis määrati ta [[Vilno sõjakool]]i taktika ja [[topograafia]] lektoriks, millisel kohal tegutses kuni kooli sulgemiseni 1918. aasta jaanuaris. 1917. aasta sügisel ülendati kindralstaabi alampolkovnikuks. Kindralstaabi kapten Juhan Tõrvandit autasustati [[Georgi orden]]i 4. järguga. VP 03.11.1916: Täites ajutiselt 9. Siberi kütidiviisi staabiülema kohuseid lahingus 29.07.1915 Zambrowi küla juures, andis 12. Siberi kütidiviisi vanemadjutant staabikapten Tõrvand kriitilisel momendil diviisi reservile käsu rünnata peale tungiva vastase tiiba ja tagalat. Selle tagajärjel olid sakslased sunnitud tagasi tõmbuma. Vene kodusõjast võttis Tõrvand osa algul kindral Kornilovi[[Lavr Kornilov]]i, hiljem kindral Denikini[[Anton Denikin]]i armee koosseisus. Kornilovi staabis oli ta algul side- ja hiljem operatiivosakonna ülem. Denikini staabis vanem [[käsundusohvitser]].

Eestisse siirdumise järel teenis Tõrvand Eesti sõjaväes, 1925 ülendati kindralmajoriks, liitus [[Korp! Rotalia]]ga. Aastatel 1925 kuni 1929 oli [[Kindralstaap|Kindralstaabi]], alates 1929 kuni 1934 [[Kaitsevägede StaabiStaap|Kaitsevägede Staab]]i ülem. 5. märtsil 1930 toimunud häire ajal sai kindral Tõrvand haavata. Laevade tehingu pärast vabastati Tõrvand staabiülema[[staabiülem]]a kohalt, kuid mõisteti Riigikohtu poolt õigeks. 1935. aastal saadeti vanuse tõttu erru. Seoses vapside riigipöörde protsessiga arreteeriti ka Tõrvand ning oli [[Patarei vanglasvangla]]s kuni 1937. a. jõuludeni, mil sai amnestia (koos kindral[[ Andres LarkagaLarka]]ga).

[[5. märtsilmärts]]il [[1939]] jäi ta [[Ülemiste järv]]el jääpurjeka alla ja murdis jalaluu.

[[14. juuniljuuni]]l [[1941]]. aastal juuniküüditamise käigus arreteeriti ta uuesti juba kommunistide poolt. Mõisteti süüdi tribunali[[tribunal]]i poolt [[§58]]-13 alusel. Tõrvand suri Vjatka laagris [[Kirovi oblastisoblast]]is [[12. mailmai]]l [[1942]] kopsupõletikku[[kopsupõletik]]ku.