Hudson: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VolkovBot (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: hy:Հուդզոն
Resümee puudub
1. rida:
{{See artikkel| räägib jõest; samanimeliste objektide kohta vaata lehekülge [[Hudson (täpsustus)]].}}
[[Pilt:Hudsonmap.png|thumbpisi|Hudsoni valgla asendikaart]]
[[Pilt:Hudson river from bear mountain bridge.jpg|thumbpisi|Vaade Hudsoni jõele Bear Mountaini sillalt]]
[[Pilt:Hudsonmap.png|thumb]]
'''Hudson''' ([[mohikaani keel]]es ''Muh-he-kun-ne-tuk'') on jõgi [[Põhja-Ameerika]]s.
 
Jõe pikkus on 507 km ja tema [[valgla]] pindala on 36 260 km². Valgla jääb täies ulatuses [[USA]] territooriumile ja rõhuv enamus sellest [[New Yorgi osariik]]i <ref name=SMA>[[Suur maailma atlas]], lk. 128</ref>. Jõgi ise asub täies pikkuses New Yorgi osariigis, üksnes [[alamjooks]]ul moodustab piiri New Yorgi ja [[New Jersey]] osariigi vahel <ref name=SMA/>.
Jõgi saab alguse [[Tear of the Clouds]]i järvest [[Adirondacki mäestik]]ust [[Marcy]] mäe nõlvalt. Voolab läbi [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigi]] ja suubub [[New York|New Yorgis]] [[Atlandi ookean]]i.
 
Jõgi saab alguse [[Tear of the Clouds]]i järvest [[Adirondacki mäed|Adirondacki mägedest]]. See on tema ametlik alguskoht, aga tegelikult algab sealt Feldspar Brook, mis suubub Hudsoni jõkke. Hudson algab sellest suubumiskohast mitu kilomeetrit põhja pool Hendersoni järvest 1309 m kõrguselt merepinnast. Jõe mõlemad lähtekohad asuvad Adirondacki mägede kõrgeima tipu, 1625 m kõrguse [[Marcy]] mäe loodenõlvalt <ref name=SMA/>. Lähtest kirdesse jääb suusakuurort [[Lake Placid]] <ref name=SMA/>.
Jõgi sai nime [[Henry Hudson]]i järgi, kes esimese eurooplasena avastas jõe [[1609]]. aastal.
 
Hudson voolab üldiselt lõunasse. Suurimad asulad, mida ta läbib, on lähtest suudme poole minnes [[Warrensburg]], [[Glens Falls]], [[Troy]], New Yorgi osariigi pealinn [[Albany]], [[Hudson (linn)|Hudson]], [[Saugerties]], [[Kingston (USA)|Kingston]], [[Poughkeepsie]], [[Newburgh]], [[Yonkers]], [[New York]] ja [[Jersey (USA)|Jersey]]. <ref name=SMA/>
Pikkus 507 km, valgala 36 260 km².
 
Hudsoni suudmes on [[estuaar]]. Jõe kesk- ja alamjooks on väga lauskjad, sellepärast ulatub [[tõusulaine]] enam kui poole jõe kaugusele, kuni Troyni.
 
Hudsonil on vähe suuri lisajõgesid. Albanys suubub temasse paremalt suurim lisajõgi [[Mohawk]]. <ref name=SMA/>
 
Hudsoni jõe org on tähtis liiklustee. Peaaegu kogu ulatuses kulgevad tema kallastel [[maantee]] (Warrensburgist allavoolu) ja [[raudtee]] (Glens Fallsist allavoolu). <ref name=SMA/>
 
Esimene eurooplane, kes jõudis Hudsoni jõeni, oli itaalane [[Giovanni de Verrazano]] aastal [[1524]]. Ta juhtis [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuninga]] [[François I]] korraldatud [[ekspeditsioon]]i. Verrazano ei tulnud jõe estuaarist kaugemale ülesvoolu.
 
Jõgi on nimetatud Inglise maadeavastaja [[Henry Hudson]]i järgi, kes seda [[1609]] uuris. Hudson töötas sel ajal [[Hollandi Ida-India Kompanii]] heaks. Hudson ise nimetas seda jõge Põhjajõeks (''North River''), vastandades seda Lõunajõele (''South River'') ehk [[Delaware'i jõgi|Delaware'i jõele]]. Põhjajõeks nimetati Hudsoni jõge kuni [[20. sajand]]i alguseni rahvasuus üsna üldiselt, aga tänapäeval kasutatakse seda nime üksnes erandina. Holland asutas Põhja-Ameerikasse [[Uus-Holland]]i [[koloonia]] ja Hudsoni jõgi oli selle peamine sisemaale viiv tee. Paljud kohanimed selles piirkonnas on hollandi päritolu, näiteks [[oja]] on [[hollandi keel]]es ''kill'' ning Hudsoni jõkke suubub palju pisikesi jõgesid ja ojasid, mille nimes on sõna "kill".
 
== Viited ==
<references/>
 
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide jõed]]