Kriminaalromaan: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
15. rida:
Tavapärane tegelaskuju on ka detektiivi abiline, kes püüab detektiivi meetodit ja mõtlemisviisi mõistatada, kuid ei suuda seda lõpuni ja on mingis mõttes lugeja ''[[alter ego]]''. Tihti on vabakutseline ja oma iseäralikest meetoditest lähtuv detektiiv vastandatud ka politseiuurijale, kelle tavapärastest meetoditest kõigi kuritegude lahendamiseks ei piisa. Vastavalt sellele on nt [[Sherlock Holmes]]il enda väljatöötatud "[[deduktsiooni meetod]]", [[Hercule Poirot]] rõhutab salapäraselt, et ta kasutab kuriteo lahendamiseks "oma halle ajurakke" jne.
==
{|
! Tegelaskujud
26. rida:
|-
| [[Martin Beck]]
| [[Maj Sjöwall
| ''Roseanna'' (1965)
|-
116. rida:
| [[Arthur Conan Doyle]]
| ''A Study in Scarlet''
|-
| [[Thomas Lynley]] ja [[Barbara Havers]]
198. rida ⟶ 194. rida:
|-
|}
== Liigid ==
|