Kristallostsillaator: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Luckas-bot (arutelu | kaastöö) P r2.5.2) (robot lisas: ca:Oscil·lador de quars |
|||
53. rida:
Arvutites kasutatakse ostillaatoreid erinevate komponentide töö sünkroonimiseks. Arvuti [[emaplaat|emaplaadil]] asetseb [[taktgeneraator]], mis annab taktsagedust kõigile arvuti põhikomponentidele, tavaliselt on sellel eraldi patarei, et hoida aega ka siis kui arvuti on välja lülitatud. Kogu arvuti töö toimub ostsillaatorist saadud takti alusel. Kuigi protsessorite töötamis sagedused on tõusnud aastatega gigahertsidesse, siis kristall-ostsillaatorite, mis asevad kella generaatoris, väljundsagedused on jäänud ikka mõnesaja MHz piiresse. Kõige sagedamini kasutatakse kella generaatoris 14.318Mhz sagedusel töötavaid kristalle.
1992. aastal tutvustas Intel oma mudeliga 80486DX2 tehnoloogiat, mis võimaldas protsessoril teha, ühe välise kella signaali jooksul mitu töötsüklit. Nimetatud protsessor töötas kaks korda kiiremini kui väline [[taktsignaal]], tänapäeva arvutites on kordaja kümnetes kordades suurem. Seda tehnoloogiat kasutatakse tänapäeval praktiliselt kõigis protsessorites, kus on vaja taktsagedust tõsta. Tüüpiliselt töötab tänpäeval iga seade arvutis oma taksagedusega, mis on genereeritud emaplaadis, sünkroonsust hoitakse vahemälu ja puhvritega.
| |||