Redaktsioon: 18. jaanuar 2011, kell 14:07 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 131 muudatust →‎Poola aadel ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 19. jaanuar 2011, kell 13:03 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 131 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
3. rida: '''Aadel''' ehk '''aadlikud''' oli Euroopa keskaegses ühiskonnas pärilik eesõigustatud [[seisus]], mis oli alguse saanud maaomandist ja sõjalistest või muudest teenetest. Selle prototüübi järgi nimetatakse aadliks ka selle ühiskonnagrupi hilisemat vormi ja teiste maade ning varasemaid analoogseid ühiskonnakihte. ==Eestimaa aadel == Suur osa Eesti- ja Liivimaa aadlikest sai aadliseisuse 16.–17. sajandil Poola ja Rootsi kuningatelt. [[{{vaata\|Baltisaksa aadel]]}}▼ {{vaata\|Eestimaa rüütelkond}} {{vaata\|Aadlisuguvõsad}} ==Hispaania aadel== {{vaata\|Hispaania aadel}} 21. rida ⟶ 26. rida: [[Jaapani 1946. aasta põhiseadus\|1946. aasta põhiseadus]] enam aadlit ei tunnistanud. Püsima jäi ainult keiserlik perekond. ==~~Poola~~Kuramaa aadel== {{vaata\|~~Šlahta~~Baltisaksa aadel}} {{vaata\|Kuramaa rüütelkond}} [[Poola]] aadlile kuulusid 14. sajandist 18. sajandini Poola kõrgemad riiklikud ja kiriklikud ametid ning maa. Nad moodustasid [[aadlivabariik\|aadlivabariigi]], kus nad kõik olid võrdsed ja valisid [[Poola kuningas\|kuninga]]. Aadlikke oli üle ühe kümnendiku elanikkonnast.▼ {{vaata\|Aadlisuguvõsad}} ==Leedu aadel== 31. rida ⟶ 37. rida: Leedu ja Poola valitseva eliidi perekondlik kokkusulamine viis kahesaja aasta pärast [[28. juuni]]l [[1569]]. aastal [[Lublini reaalunioon]]i ning Poola ja Leedu ühisriigi [[Rzeczpospolita]] moodustamiseni. ==Liivimaa aadel== Suur osa Eesti- ja Liivimaa aadlikest sai aadliseisuse 16.–17. sajandil Poola ja Rootsi kuningatelt. {{vaata\|Baltisaksa aadel}} {{vaata\|Liivimaa rüütelkond}} {{vaata\|Aadlisuguvõsad}} ==Poola aadel== {{vaata\|Šlahta}} ▲[[Poola]] aadlile kuulusid 14. sajandist 18. sajandini Poola kõrgemad riiklikud ja kiriklikud ametid ning maa. Nad moodustasid [[aadlivabariik\|aadlivabariigi]], kus nad kõik olid võrdsed ja valisid [[Poola kuningas\|kuninga]]. Aadlikke oli üle ühe kümnendiku elanikkonnast. ==Prantsuse aadel== 64. rida ⟶ 80. rida: Kirja-aadli omaette kategooriad olid [[ohvitseriaadel]] ([[mõõga-aadel]]) ja [[ordeniaadel]]. Pärast 30-aastast teenimist keisririigi armees (''[[Reichsarmee]]''; kuni 1806. aastani) oli igal kodanlikku päritolu [[ohvitser]]il õigus saada tõstetud aadliseisusesse. Pärast vastava avalduse sisseandmist see peaaegu alati ka saadi. See traditsioon püsis [[Austria-Ungari]]s 1918. aastani. ==Rootsi aadel== {{vaata\|Rootsi aadlisuguvõsade loend}} {{vaata\|Aadlisuguvõsad}} ==Ungari aadel== {{vaata\|Ungari aadel}} 75. rida ⟶ 95. rida: Pärast [[Venemaa keisririik\|Venemaa keisririigi]] loomist võttis Peeter I võttis kasutusele ka [[hertsog]]i-, [[krahv]]i- ja [[parun]]itiitli. Tekkis [[isiklik aadel\|isikliku]] ja [[pärusaadel\|pärusaadli]] eristus. Aastal [[1722]] [[Peeter I]] jagas [[1722]] kõik ametnikud ja ohvitserid [[teenistusastmete tabel]]iga 14 klassiks, rajades [[teenistusaadel\|teenistusaadli]]. ===Pärusaadel=== ===Isiklik aadel=== ===Teenistusaadel=== 18. sajandil laiendati aadli õigusi ja eesõigusi. Aastal [[1785]] andis [[Katariina II]] [[armukiri aadlile\|armukirja aadlile]]. 85. rida ⟶ 109. rida: [[Almanach de Gotha]] [[Aristokraatia]] ▲[[Baltisaksa aadel]] [[Nobiliteet]] [[Teenisaadel]]

Aadel: erinevus redaktsioonide vahel