Kiirendatud graafikaport: erinevus redaktsioonide vahel

Kuna arvutid muutusid üha rohkem graafikale orienteerituks, hakkasid järgmise põlvkonna graafika adapterid [[PCI siin|PCI]] piire laiendama. See tõi kaasa "siinile" orienteeritud graafika adapteri AGP väljaarendamise.

Esmane AGP eelis [[PCI siin|PCI]] ees on, et see ta pakub eraldi ühendust pesa ja protsessori vahel, selle asemel, et jagada PCI siini. Lisaks konkurentsilekonkurentsi puudumisele siini pärast võimaldab otseühendus protsessoriga suuremaid taktsagedusi. AGP kasutab ka külgriba adresseerimist, mis tähendab, et aadress ja andmesiinid on eraldatud, seega aadressi informatsiooni saamiseks pole vaja lugeda tervet paketti. See saadakse lisades kaheksa lisa 8-bitist siini, mis lubab graafika kontrolleril väljastada uue AGP andmetaotlused ja käsud samal ajal, kui muud AGP andmed liiguvad läbi 32 aadressi / andmete (AD) pealiinide. Selle tulemuseks on AGP paranenud andmete läbilaskevõime.

Tekstuuri laadimisel peab PCI videokaart kopeerima tekstuurid süsteemi [[Muutmälu|RAM]]-ist videokaardi kaadripuhvrisse, samas AGP kaart on võimeline lugema tekstuurid otse [[Muutmälu|RAM]]-ist kasutades ''Graphics Address Remapping Table'''it ([[GART]]). [[GART]] jaotab põhimälu osadeks selliselt, nagu seda on vaja tekstuurtekstuuride salvestamiseks, võimaldades graafikakaardil pöörduda nende poole otse. Maksimaalne AGP-le kättesaadav süsteemimälu on kindlaks määratud kui "AGP apertuur".

Kaks peamist põhjust, miks ikka on toodetud graafikatoodetakse kaartegraafikakaarte PCI liidesega, on esiteks see, et neid saab kasutada peaaegu kõikides personaalarvutites, sest kuigi mõnedmõnedel sisseehitatud graafikaadapteritega [[emaplaat|emaplaatidel]]idel puudub AGP pesa, leidub vaid vähesid lauaarvuteid, kui üldse, millel puudub PCI pesa. Teiseks, kasutajale sobiv operatsioonisüsteem on võimeline kasutama mitut PCI videokaardivideokaarti (või mitut PCI graafikakaarti koos ühe AGP kaartkaardiga) samaaegselt selleks, et anda palju erinevaid video väljundeid (mitme ekraani kasutamine). See on peaaegu võimatu AGP 1.0 ja AGP 2.0 kaartidega, sest nadneed ei toeta rohkem kui ühte AGP ''Master''it (videokaart) koos ühe AGP ''Target''iga (kiibistiku liides). AGP 3.0 ei toeta rohkem kui ühte AGP ''Master''it AGP ''Target''i kohta, kuid siiski on mõned personaalarvuti [[emaplaat|emaplaadid]] on varustatud rohkem kui ühe AGP pesaga. Mõned server-klassi arvutid toetavad mitut AGP pesa ühes süsteemis: [[HP]] AlphaServer GS1280 kuni 6 AGP pesa, AlphaServer ES80 kuni 4 AGP pesa ja AlphaServer ES47 kuni 2 AGP pesa.

| 32 bitistel haripunkt 533MB533 MB/s juures

| 32 bitistel haripunkt 133MB133 MB/s juures

Esimene AGP pesa ilmus [[x86]]-ga ühilduvale [[emaplaat|emaplaadile]] põhinedesja põhines Socket 7 Intel P5 Pentium ja Slot 1 P6 Pentium II protsessoritel. [[Intel]] tutvustas AGP toetust i440LX Slot 1 kiibistikul 26. augustil [[1997]] ja koheselt järgnesid ka tooted teistelt suurematelt [[emaplaat|emaplaadi]]emaplaatide tarnijatelttootjatelt.

Esimesed AGP toega Socket 7 kiibistikud olid VIA Apollo VP3, SIS 5591/5592 ja ALI Aladdin V. Intel ei väljastanud kunagi AGP toega varustatud Socket 7 kiibistiku. FIC näitas novembris esimest Socket 7 AGP [[emaplaat|emaplaati]] novembrisi, milleks oli 1997 FIC PA 2012, mis põhines VIA Apollo VP3 kiibistikul,. milleleSellele järgnes väga kiiresti EPOX P55-VP3, mis samtisamuti põhineb VIA VP3 kiibistikul, mis oli esimene turul.

Varajased AGP toega videovideokiibistikud kiibistikolid Rendition Vérité V2200, 3DFX Voodoo Banshee , Nvidia RIVA 128 , 3Dlabs PERMEDIA 2, Intel i740 , ATI Rage seeria , Matrox Millennium II ja S3 Virge GX / 2 . Mõned varaseidvarased AGP [[emaplaat|emaplaadid]] kasutasid PCI-le ümber ehitatud graafikaprotsessoreid ja olid lihtsasti ühendatavad AGP-ga. Seega said kaardid saavad vähe kasu uuest siinist, mille ainsaksainsateks uuenduseksuuendusteks oliolid 66 Mhz taktsagedusega siintaktsagedus, mille tulemusena kahekordistus ribalaius üle PCI-ga võrreldes, ja siini ainuõiguseainuõigus. Selliste kaartide näideteks on Voodoo Banshee, Vérité V2200, Millennium II ja S3 Virge GX / 2. Inteli i740 oli kavandatudkavandati nii, et kasutadasee kasutaks ära uusi AGP funktsioone. See oli disainituddisainiti nii, et tekstuure hoiti ainult AGP mälus, muutes [[emaplaat|emaplaadid]] PCI versioonigaemaplaadid raskesti kasutatavaks (kohaliku [[emaplaat|emaplaadi]] [[muutmälu|muutmälu]] pidi emuleerima AGP mälu).

::Esialgne versioon toetab sama ribalaiust nagu AGP 8x, aga Ultra-AGPII maksimaalseks ribalaiuseks on 3.2GB,2 GB/s.

::Pole õige AGP liides, kuid pigem lubab AGP kaartil ühenduda üle [[PCI siin|PCI]] siini [[PCI Express]] emaplaadil. Antud tehnoloogia on rakendatud ECS emaplaatidel ja on võetud müügiartikliks inimeste jaoks, kellel on vaja osta uus emaplaat, kuid ei soovi koos sellega osta uut [[PCI siin|PCI]] graafikakaarti (enamusenamikul uutel emaplaatidel pole AGP pesa, vaid selle asemel on [[PCI siin|PCI]] pesa). AGP Expressi liides on üldjuhul sama nagu [[PCI siin|PCI]] pesa (kahekordse elektrilise võimsusega). Kuigi see pakub tagasiühilduvust AGP kaartidega on, selle üheks miinuseks mittetäielik tugi (mõned AGP kaartid ei tööta AGP Express pesaga) ja vähendatud võimsus – kaart on sunnitud kasutama jagatud [[PCI siin|PCI]] siini väiksemal ribalaiusel, seega pole võimalust kasutada AGP täielikutäielikku kiirust.

::AGI ([[inglise keel|inglise keeles]] ''ASRock Graphics Interface'') on üks AGP pesa standard. Antud tehnoloogia idee on tagada AGP tugi ASRock emaplaatidele, mille kiibistik ei toeta otsestotseselt AGP tuge-d. On teada, et mõningasedantud videokaartide kiibistikudtehnoloogia ei oletoeta antudmõndasid tehnoloogia pooltvideokaartide toetatudkiibistikke.

::XGP ([[inglise keel|inglise keeles]] ''Biostar Xtreme Graphics Port'') on AGP pesa standard. Antud tehnoloogia on sarnane kahele eelnimetatud standardile,. seeSee toetab AGP kaarte emaplaadiga, millel pole korraliku kiibistiku AGP toega. Sarnaselt eelnevatega on ka antud tehnoloogial ühidluvus probleemeühilduvusprobleeme mitmete AGP kaartidega.

::AGR ([[inglise keel|inglise keeles]] ''Advanced Grahpics Riser'') on AGP pesa variatsioon, mida on kasutatudkasutatakse mõndadel MSI poolt loodud [[PCI Express|PCIe]] emaplaatidel , mis pakubpakkumaks piiratud tagasiühilduvust AGP kaartidega. See on edukaltpõhimõtteliselt muudetud [[PCI Express|PCIe]] pesa, mis lubab samu kiirusi liidese vahel kui AGP 4x/8x pesa. Antud tehnoloogia ei toeta samuti kõiki AGP kaarte. Tootja on avaldanud mittepõhjalikumittetäieliku ühilduvuse nimekirja kaartidest ja kiibistikest, millel antud tehnoloogia ([[PCI Express|PCIe]] moondatud pesa) töötab.

AGP kaardid on piiratud tagasi- ja edasiühilduvusega. Kaardid, mille pinge on 1.,5 V, ei sobi pesadesse, mille pinge on 3.,3 V, ja vastupidi,. agaSamas on ka olemas ka "universaalsed" pesad, millesse sobivad mõlemat tüüpi kaardid. AGP Pro kaardid ei sobi standartsetessestandardsetesse pesadesse, kuid standartsedstandardsed AGP kaardid töötavad Pro pesades. Mõned kaardid, nagu Nvidia GeForce 6 seeria (välja arvatud 6200) või ATI Radeon X800 seeria kaardid, on ehitatud selliselt, et neid ei saa paigaldada vanematele [[emaplaat|emaplaatidele]]idele, millel puudub toetus kaartidele pingega 1,5 V. Mõned uuemad kaasaegsed kaardid, millel oli olemas 3.,3 V toetus, olid Nvidia GeForce FX seeria (FX 5200, FX 5500, FX 5700, osad FX 5800, FX 5900 ja osad FX 5950) ja ATI Radeon 9500/9700/9800 (R350) (välja arvatud 9600/9800 (R360)). Mõned GeForce 6200 kaardid töötavad AGP 1.0 (3.3v,3 V) pesades.

Oluline on kontrollida, et kaardi ja [[emaplaat|emaplaadi]] pinged oleksid vastavuses, sest mõnedel kaartidel on valed ''key''d ning mõnedel [[emaplaat|emaplaatidel]] on valesti täielikult avatud pesa, mille korral küll kaart ja pesa sobivad omavahel, aga ei funktsioneeri. VeelgiSamuti enamon mõnedel halvasti disainitud vanadel 3.,3 V kaartidel on 1.,5 V pesad. Kaardi sisestamine pessa, mis ei toeta õiget signaalpinget võib põhjustada rikkeid.

Ei ole olemas [[emaplaat|emaplaate]], millel on olemas nii 3,3 V ja 1,5 V pesad.

On olemas erandeid sellest reeglist. Näiteks [[Apple]] Power Macintosh arvutidarvutitel koos Apple Display Connectoriga (ADC) on lisapesa, mis toidab ka külge ühendatud monitori. Lisaks ei tasu liigutada kaarte arvutite vahel, sest erinevate keskprotsessorite arhitektuuride tõttu ei pruugi need töötada püsivara probleemide tõttu.

AastaksAastal 2010[[2011]] on vähesed uued [[emaplaat|emaplaadid]] varustatud AGP pesadega. Ükski uus [[emaplaat|emaplaadi]] kiibistik pole varustatud AGP toega, kuid jätkuvalt toodetakse vanemate kiibistikega [[emaplaat|emaplaate]], millel on olemas AGP tugi. [[PCI-Express]] võimaldab suuremat andmeedastuskiirust koos jõulisema täisduplekstoetusega ja samas toetab ka teisi seadmeid.

Kõik uued graafikaprotsessorid on tehtud [[PCI-Express|PCI-Expressi]]i jaoks. Et toota AGP videokaarte on vaja lisada nendele kiipidele lisaks sillakiip [[PCI-Express|PCI-Expressi]]i ja AGP vahele, et teisendada [[PCI-Express|PCI-Expressi]]i signaale AGP signaalideks ja vastupidi. See tekitab lisakulusid [[emaplaat|emaplaatide]] tootmisel, sest on vaja lisada täiendavaid sillakiipe ja eraldi AGP jaoks kavandatud trükkplaat.

Erinevad graafikakaardi tootjad jätkavad AGP graafikakaartide tootmist pidevalt vähenevale AGP kasutajate kogukonnale. Esimesed sillatud graafikakaardid olid GeForce 6600 ja ATI Radeon X800 XL plaadid, toodetud 2004-52004–5.<ref>Gasior, Geoff. [http://techreport.com/articles.x/7624 Nvidia's GeForce 6600 GT AGP graphics card: Bridging backwards], Tech Report, November 16, 2004.</ref><ref>Gasior, Geoff. [http://techreport.com/articles.x/8344 ATI's new AGP Radeons: A bridge is born], Tech Report, May 20, 2005.</ref>