Fjodor Apraksin: erinevus redaktsioonide vahel

[[1709]]. aastal saadeti ta tsaari poolt Lõuna-Venemaale, selleks et luua Aasovi laevastik ning valitseda [[Aasov]]i linna. [[1710]]. aastal naasis Peterburi, et osaleda lahingutes Rootsi vägedega [[Viiburi]] piirkonnas. Kindluse vallutamise eest autasustati [[Peeter I]] poolt [[Püha Andrease orden]] ja kuldse briljantidega kaunistatud mõõgaga. Samuti oli esimene sõjaväelane Venemaal, kedakes nimetati [[kindraladmiral]]iks. [[1711]]. aastast juhtis Apraksin [[Aasovi laevastik]]u. Peale ebaõnnestunud [[Pruti sõjakäik]]u [[Osmanite impeerium]] vastu, rahulepingu tulemusena oli Venemaal kohustuseks Aasovi piirkonna kaitserajatiste ja laevastiku hävitamine, millega pidigi vastavalt tsaari korraldusele tegelema, need ka varem ehitanud Apraksin.

[[1712]]. aastal määrati Apraksin [[Eestimaa]], [[Ingerimaa]] ja [[Karjala]] valitsejaks ning nednelnendel maadel asuvate sõjavägede ja sõjalaevastiku ülemaks. [[1713]]. aastal [[galeer]]ilaevastiku ja dessandi juhina osales lahingutes Rootsi vägedega, mille käigus vallutas [[Helsingi]] linna. Lahingus [[27. juuli]]l [[1714]] lahingus juhtis galeerilaevastikku ning osales ise [[abordaaž]]irünnakut, mis tõi venelastele võidu.

Aastail [[1715]]-–[[1718]] juhtis Vene laevastiku tegevust [[Soome laht|Soome lahes]]. [[1719]]. aastal juhatades galeeridessanti Stocksundi lahes.

Pärast [[NystadiUusikaupunki rahu]]u sõlmimist Rootsi ja Venemaa vahel määrati Apraksin [[Eestimaa kuberner]]iks.

Aastail [[1722]]-–[[1723]] toimunud Pärsia sõjakäigu ajal juhtis Kaspia mere sõjamerejõududemereväge.

[[1725]]. aastal, juba peale keiser [[Peeter I]] surma, autasustati Apraksinit ühena esimestest loodud [[Püha Aleksander Nevski orden]]iga. [[1726]]. aastal organiseeris Apraksin Tallinna kaitset Inglise laevastiku rünnaku eest, samal ajal nimetati ka ta ka [[Ülemsalanõukogu]] liikmeks ja [[Kroonlinna laevastik]]u komandöriks.