Redaktsioon: 3. jaanuar 2011, kell 00:17 redigeeri ArthurBot (arutelu \| kaastöö) 36 635 muudatust P r2.6.3) (robot lisas: sk:Dobrodružstvá kapitána Hatterasa ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 7. jaanuar 2011, kell 20:51 redigeeri eemalda Taivo (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 28 905 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
14. rida: \| lehekülgi = 391 }} [[Pilt:'The_Field_of_Ice'_by_Riou_and_Montaut_120.jpg\|thumb\|Vulkaan põhjapoolusel. Édouard Riou ja Henri de Montaut' illustratsioon prantsuse originaalversioonis]] "'''Kapten Hatterase seiklused'''" on [[Jules Verne]]'i [[seiklusromaan]]. ==Sisu== Romaani tegevus algab 1861. aastal, mil kapten [[John Hatteras]]e juhitud Briti ekspeditsioon suundub prikil Forward põhjapoolust avastama. Ülimalt raskete tingimuste, karmi talve ning Hatterase kinnisideede tõttu puhkeb mäss, mis päädib priki püssirohukambri plahvatuse ning laeva hävimisega. Hatteras koos paari kaaslasega jätkab teekonda pooluse suunas. Uus-Ameerika saare rannikult leiavad nad Ameerika Ühendriikide laeva vraki ning talvituvad sellel saarel. Karmides oludes ellujäämine õnnestub neil peamiselt tänu doktor Clawbonny geniaalsusele, kes suudab süüdata tuld jääst läätse abil, valmistada tahkeks külmunud elavhõbedast püssikuuli ning tõrjuda jääkarude rünnakud musta püssirohu kaugjuhitava plahvatusega. Romaani tegevus algab [[1859]]. aastal, mil Richard Shandon sai tundmatult, üksnes initsiaalide all esinevalt isikult kirja, milles seisis, et Shandon on volitatud ehitama [[prikk\|priki]] "Forward" ja selle mehitama. Mõlemaks antie üksikasjalikke juhiseid ja selgus, et laev on ette nähtud seilamiseks polaarvetes. Laeva ehituseks eraldati piisavalt raha ja meeskonnale kästi maksta keskmisest 5 korda kõrgemat palka. Kirja saatja nimetas iseennast veel olematu laeva kapteniks ja Shandonit oma abiks. Shandon ehitas laeva ja palkas sellele meeskonna, kus oli 18 meest, kaasa arvatud kapten, keda veel keegi näinud ei olnud. Lisaks käskis kapten, kes Shandoniga üksnes kirja teel suhtles, laevale võtta suure koera. [[Pilt:'The_Field_of_Ice'_by_Riou_and_Montaut_120.jpg\|thumb\|left\|200px\|Vulkaan põhjapoolusel. Édouard Riou'i ja Henri de Montaut'i illustratsioon prantsuse originaalversioonis.]]Talve lõppedes muutub saart ümbritsev meri jäävabaks ning ekspeditsioon poolusele jätkub laevavrakist ehitatud luubis. Pärast mitmeid katsumusi jõutakse poolusel asuvale saarele, mille keskel kõrgub tegevvulkaan. Kuna pooluse täpne asukoht ühtib vulkaani kraatri omaga, ronib Hatteras kraatri servale ning peaaegu hukkub. Tema kaaslased päästavad ta, kuid paljude üleelamiste tulemusena on Hatteras hulluks läinud. Tagasi Inglismaale jõudes paigutatakse ta vaimuhaiglasse, kus ta maailma jaoks kurdi ja tummana veedab päevi oma koeraga kohalikus pargis jalutades. Raamat lõpeb tähelepanekuga, et Hatteras ei hulgu oma jalutuskäikudel sihitult ringi, vaid liigub kindla orientiiri järgi – "sammudes vääramatult põhja." Laev valmis järgmisel, [[1860]]. aastal. Juba sama aasta kevadel algas merereis. Kirja teel saabunud juhiseid järgides sõitis "Forward" [[Gröönimaa]] rannikule ja sealt edasi põhja suunas. Selgus, et laeva kapteniks on hoopis üks meestest, kes on palgatud laevale varjunime all. See mees oli John Hatteras, kes pidi inkognito laeva ehitama ja meeskonna palkama sellepärast, et tema eelmises ekspeditsioonis oli Hatteras ainsana ellu jäänud ja ta kartis, et oma nime all ei suuda ta meeskonda kokku saada. Tema eesmärk oli jõuda [[põhjapoolus]]ele. {{commons\|Category:Journeys_and_Adventures_of_Captain_Hatteras\|Kapten Hatterase seiklused}}▼ Hatteras lootis [[Beechey]] saarel varusid täiendada. Saarele olid [[John Franklin]]i kadunud ekspeditsiooni otsima tulnud laevad jätnud palju toitu ja üle tuhande tonni [[süsi\|sütt]], kuid vahepealse aja jooksul olid [[eskimod]] kõik selle ära viinud. Ladudest polnud jälgegi. "Forwardil" polnud talvitumiseks piisavalt sütt, kuid sellegipoolest keeldus Hatteras tagasi pöördumast. Raskete tingimuste, karmi talve ja Hatterase kinnisideede tõttu puhkes mäss, mis päädis priki püssirohukambri plahvatuse ja laeva hävimisega. Ootamatult leidsid Hatterasele truuks jäänud mehed (koos Hatterase endaga 4) Arktikast surma piiril oleva mehe. See oli USA laeva "Porpoise" kapten Altamont, kelle laev oli jäässe kinni jäänud ning kelle meeskond oli haiguste ja kurnatuse tõttu hukkunud, üksnes Altamont oli veel ellu jäänud. Mehed läksid "Porpoise'ile", kus neil õnnestus varusid täiendada. Kuna laev oli 83. põhjalaiuskraadil, otsustasid mehed pigem põhjapoolusele kui koju tagasi minna. Talve lõppedes muutus saart ümbritsev meri jäävabaks ja ekspeditsioon jätkus laevavrakist ehitatud [[luup (purjekas)\|luubis]]. Pärast katsumusi jõuti saarele, mille keskel kõrgus [[tegevvulkaan]]. Romaani järgi vallutati põhjapoolus 12. juulil [[1861]]. Kuna pooluse täpne asukoht ühtis vulkaani [[kraater\|kraatri]] omaga, ronis Hatteras kraatri servale ja peaaegu hukkus. Kaaslased päästsid ta, kuid üleelamiste tulemusena läks Hatteras hulluks. Siiski suutsid kaaslased ta elusana tagasi Inglismaale viia. Selgus, et kõik Hatterasele truuks jäänud pääsesid eluga, seevastu mässulised hukkusid viimseni. == Põhjapoolus Verne'i ettekujutuses == Romaan "Kapten Hatterase seiklused" ilmus aastal [[1866]]. Poolused avastati alles [[20. sajand]]i algul. Romaani ilmumise ajal oli korraldatud küll ekspeditsioone põhjapooluse avastamiseks, aga seni olid need kõik kindlalt ebaõnnestunud. Seetõttu võis ainult uduselt oletada, missugused on poolustel valitsevad tingimused. Sellel teemal oletuste tegemise tõttu kuulub romaan [[teadusulme]] valda. "Kapten Hatterase seiklustes" ei olnud põhjapoolusel külm. Seal ei olnud lund, meres ei olnud jääd ega jäämägesid. Otse poolusel asus vulkaan. 20. sajandil selgus, et tegelikult on põhjapoolusel mitme kilomeetri sügavune meri, mis on kaetud [[igijää]]ga. Verne'i hilisemas, [[1869]] ilmunud romaanis "[[20 000 ljööd vee all]]" sõidab kapten Nemo [[allveelaev]]aga "Nautilus" lõunapoolusele. Ta läbib selle tee jää all, aga lõunapoolusel puudub igijää, nii et "Nautilus" saab tõusta pinnale, ja just õigel kohal on saar, kuhu Nemo saab kinnitada oma lipu märgiks lõunapooluse külastamisest. Tegelikkuses asub lõunapoolus võrdlemisi [[Antarktika]] mandri keskkohal. Romaani "[[Vallutaja Robur]]" kangelased sõidavad oma lennumasinaga "Albatross" üle lõunapooluse ja näevad seal tegevvulkaani. == Välislingid == ▲{{~~commons~~commonscat\|~~Category:~~Journeys_and_Adventures_of_Captain_Hatteras~~\|Kapten Hatterase seiklused~~}} * [http://www.dcc.ttu.ee/andri/SFBooks/getrets.asp?raamat=834 "Kapten Hatterase seiklused" Ulmekirjanduse BAASis] [[Kategooria:Romaanid]]

Kapten Hatterase seiklused: erinevus redaktsioonide vahel