Raalprojekteerimine: erinevus redaktsioonide vahel

'''Raalprojekteerimine''' ([[inglise keel|ingl]] ''computer-aided design'', '''CAD''') on [[arvuti]] abil [[toode]]te, [[hoone]]te, [[masin]]ate ja seadmete [[kujundamine]]. Standardsete detailide mudeleid on võimalik saada ka internetist erinevatest andmebaasidest. Seejärel liidetakse detailid koostuks. Mõningad CAD tarkvarapaketid on ühendatavad tööpinkide programmeerimiseks kasutatava [[raalvalmistus]]e (CAM) [[tarkvara]]ga. Sellisel juhul tehakse CADi keskkonnas valmis detaili joonis, mis viiakse CAMi keskkonda, seejärel lisatakse CAMi keskkonnas töötlemise [[tehnoloogia]] ([[lõikekiirus]]ed, [[ettenihe|ettenihked]], [[pöörlemissagedus]]ed, jms.). Seejärel laaditakse valminud programm pingi [[postprotsessor]]isse ning masin valmistab vastavalt joonisele ja tehnoloogiale detaili.

CAD on tähtis tööstuskunst, mida kasutatakse laialdaselt erinevadel aladel, sealhulagssealhulgas autotööstuses, laevatööstuses, tööstuslikus ja arhitektuurilises disainis, jpm. CADi kasutatakse ka filmide eriefektide animeerimiseks. Majandusliku tähtsuse tõttu on CAD olnud suuremaks suunavaks jõuks arvutusgeomeetria, arvutigraafika (riistvaraline ja tarkvaraline) ja diskreetse diferentsiaalgeomeetria uurimisel.

Praegused CADi tarkvarapaketid ulatuvad 2D vektoripõhistest joonestamissüsteemidest 3D maht- ja pindmodelleerimiseni. Moodsad CADi paketid lubavad tavaliselt 3D objekte vaadelda mistahesmis tahes nurga alt, isegi objekti seest väljapoole. Mõni CADi tarkvara on võimaldab ka dünaamilist matemaatilist modelleerimist. Sel juhul nimetatakse seda '''CADD''' ([[inglise keel|ingl]] ''computer-aided design and drafting'') tarkvaraks.

CAD on kujunenud väga tähtsaks tehnoloogiaks raaltehnoloogia ([[inglise keel|ingl]] ''computer-aided technologies'') alal. Tema eelisteks on tootearenduse kulude vähenemine ja palju lühem disainitsükkel. CADi tarkvara lubab disaineritel oma tööd teha arvutiekraanil, töö välja printida ja salvestada selle hilisemaks muudatuste tegemiseks, säästes palju rohkem aega võrreldes käisitsikäsitsi joonestamisega.

Algselt arendati raalprojekteerimise tarkvara programmeerimiskeeltes nagu [[Fortran]], aga objektorienteeritud programmeerimise meetodite arenguga on see radiaalseltradikaalselt muutunud. Tüüpilised moodsad parameetrilised tunnusepõhised modelleerijad vabakäe pinna süsteemid on ehitatud, kasutades erinevaid C keele mooduleid nende oma [[rakendusliides]]tega. CADi süsteemi võib vaadelda kui interaktsiooni [[graafiline kasutajaliides|graafilise kasutajaliidese]], [[mitteühtlane ratsionaalne B-splain|mitteühtlase ratsionaalse B-splaini]] ([[inglise keel|ingl]] ''Non-uniform rational B-spline'', '''NURBS''') ja/või [[kirjeldav mahtgeomeetria|kirjeldava mahtgeomeetria]] ([[inglise keel|ingl]] ''boundary representation'') andmete vahel [[geomeetrilise modelleerimise kernel]]i kaudu.

Tänapäeval on CADi süsteemid olemas kõigile enamlevinud platvormidele ([[Windows]], [[Linux]], [[UNIX]], [[Mac OS X]]).

Praegu ei nõua CADi tarkvara mingit spetsiaalset riistvara. Kuigi mõned CADi süsteemid võivad läbi viia graafiliselt ja arvutuslikult mahukaid ülesandeid, niietnii et soovituslikud on hea [[graafikakaart]], kiire (või mitu) [[protsessor]]it ja suur hulk [[vahemälu]].