Fraktsioneerimine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
2. rida:
'''Fraktsioneerimine''' on protsess, milles ainete segu lahutatakse väiksemateks portsjoniteks (fraktsioonideks), nii et mingi komponendi suhteline sisaldus eraldatud fraktsioonides pidevalt suureneb või väheneb, s.t. muutub teadud [[radient|gradiendiga]].
 
Fraktsioneerimine põhineb segu üksikute komponentide füüsikalis-keemiliste omaduste erinevustel, nagu näiteks [[keemistemperatuur]], [[tahkumistemperatuur]], [[lahustuvus]], [[molekulmass]] jm. Üldjuhul tähendab fraktsioon mingi komponendi suhtes rikastatud portsjonit. Näiteks toor[[nafta]] töödeldakse saamaks eriotstarbelisi fraktsioone: gaasilised [[süsivesinikud]], [[bensiin]], [[diislikütus]], [[määrdeõlidmäärdeõli]]d, [[asfalt]]. Tihti tähendab fraktsioneerimine huvipakkuva aine kontsentreerimist optimaalsetel tingimustel teatud fraktsiooni(desse). Suure efektiivsusega toimub komponendi kontsentreerumine kindlasse fraktsiooni, kui protsess toimub loendamatu arv kordi, näiteks [[vedelik]]e segu [[rektifikatsioon]] ainete korduva [[aurustamine|aurustumise]] ja [[kondensatsioon]]i tingimustes.
 
Mitmesuguseid fraktsioneerimise meetodeid kasutatakse [[teadus]]es ja [[tehnika]]s; tööstuses nimetatakse ka [[rikastamine|rikastamiseks]]. Näiteid:
14. rida:
 
[[Kategooria:Keemia]]
[[Kategooria:Füüsikaline keemia]]
[[Kategooria:Laboratoorium]]
 
[[de:Fraktionierung]]
[[en:Fractionation]]
[[nl:Fractionatie]]
[[pl:Frakcjonowanie]]