PCI-siin: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:32-bit PCI card.JPG|200px|thumb|right|Tüüpiline 32 - bittinebitine, ainult 5V PCI siin]]

[[Pilt:PCI-Bus.jpg|thumb|Üks 32 - bittinebitine PCI siin]]

'''PCI''' (lühend sõnadest ''Peripheral Component Interconnect'', inglise keeles ’välisseadmeühendus’) on [[Intel Corporation]]i poolt välja töötatud [[siin|lokaalsiini]] standard, mida kasutatakse enamiku kaasaegsete personaalarvutite[[personaalarvuti]]te juures kõrvuti uuema [[PCI Express]] ja vanema [[ISA siin|ISA]] laiendussiinistandardiga. PCI siin (nagu kõik teised arvutisiinid) tähendab elektriliste ühenduste kogumit, mille kaudu andmeid kandvad elektrisignaalid liiguvad ühest arvutisüsteemi osast teise.

PCI on siin. Igal siinil on mitu pesa. Esialgne PCI lubas ühele siinile kuni 3 pesa, uuem standard lubab kuni 6 pesa. Rohkemate pesade vajadusel võib arvuti sees olla ka mitu PCI siini, igaühel kuni 6 pesa. Lisaks võib PCI siinil olla PCI sild, mille taga on uus PCI siin. Nii saab kokku palju siine teha, näiteks [[IBM]]-i suurtes serverites esineb sadu PCI siine (pesasid on seega veel rohkem). <ref name=arvutiweb>[http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=74&Itemid=34 Siinid]</ref>

Vanasti kasutati PC-des ISA siini, selle kitsaks jäämisel [[VLB]] siini ning serveritelserverites [[EISA]] siini. Sun`idel olid [[SBus]] siinid, Macidel [[NuBus]], IBM-il [[MCA]], jne. Mõned neist olid 16-bitised, enamik 32-bitised.

[[1991]]. aasta kevadel lõpetas Intel PCI siini esimese versiooni väljatöötamise. Kuna VLB oli ajutine häkk ja disainitud 486 protsessorite jaoks, siis Pentium protsessorite jaoks oli vaja uut, kiiremat siini. Inseneride eesmärk oli töötada välja kulutasuv ja produktiivne lahendus, mis võimaldaks realiseerida protsessorite Pentium ja Pentium Pro võimet. Eriti rõhutati, et välja töötamine (areng) toimub nullist ja insenerid ei püüdnud juba olemasolevaid seadmeid modifitseerida. Lisaks sellele oli vaja võtta arvesse neid vigu, mida tegi VESA, kui projekteeris VLB siini (elektriline koormus ei võimaldanud ühendada rohkem kui 3 laienduskaarti). Samuti rakendada seadmete autokonfiguratsiooni arvutile Amiga (protokoll Autoconfig).

Aastal [[1992]] ilmus PCI siini esimene versioon ja Intel teatas, et siini standard on lahtine ning et nad loovad PCI Special Interest Group`i. Seetõttu on igal huvitatud arendajal võimalus luua PCI seameid ilma litsentsi ostmata. PCI kujutab endast hübriidi ISA ja VLB siinist. Uus standard pakub seadmetele otsest juurdepääsu süsteemi mälule, aga kasutab silda, et luua ühendus [[esisiin]]iga ja seejärel protsessoriga. Sild on vajalik, et reguleerida PCI kiirust sõltumata protsessori kiirusest. Esimese versiooni taktsagedus oli 33 MHz, siini laius oli kas 32 või 64 bitti ning ta toetas 3,3V ja 5V seadmeid. PCI on kuni 10% kiirem kui VLB standard. Teoreetiliselt on siini ribalaius 133 Mbit/s, aga tegelikkuses umbes 80 Mbit/s. Kahjuks ei saavutanud see standard populaarsust enne Windows 95 turule ilmumist, sest mainitud operatsioonsüsteem toetas Plug and Play (PnP) tehnikat. Lühidalt tähendab see seda, et süsteem tunneb ise porti või pesasse ühendatud seadme või kaardi ära ning seadistab automaatselt kõik vajaliku. Ehk siis: tarvitseb riistvarakomponendid (näiteks graafika- või helikaart) ainult arvuti vabasse pessa panna ja ülejäänu toimub enam-vähem automaatselt. Uus komponent annab endast märku pärast arvuti käivitamist ning kooskõlastab arvuti sisehaldussüsteemis kõik vajaliku.

[[1993]]. aasta keskel lahkus Intel ühendusest VESA ja hakkas tegema aktiivseid samme PCI siini edendamiseks turul. Vastus Uneset spetsialistidele ja konkureerivatele ettevõtetele, kes rääkisid, et see siin on allpool igasugust arvestust (siini tunnusjooned olid sarnased näiteks Zorro III`ga, publitseeriti palju artikleid kus räägiti, et siinil on vale disain) oli PCI 2.0.{{lisa viide}}

Aastal [[1995]] ilmus PCI versioon 2.1 (teise nimega "paralleelne PCI siin"). See tagab taktsageduse 66 MHz ja siini maksimaalne edastuskiirus on 533 Mbit/s (64-bitine versioon taktsagedusega 66 MHz). Lisaks toetab seda operatsioonsüsteem Windows 95 ([[Plug and Play]] tehnoloogia), mis võimaldas IBM PC kasutajatel mitte tunda end riivatud võrreldes teiste platvormidega. Versioon PCI 2.1 oli nii populaarne, et varsti kanti see üle teistele platvormidele protsessoritega Alpha, MIPS, PowerPC, SPARC, jne.

Aastal [[1997]], seoses arvutigraafika arenguga ja [[AGP]] siini väljatöötlemisega ei rahuldanud PCI siin enam kõiki vajadusi ja enam ei kasutatud seda videokaartide juures (nõuded olid ülepaisutatud). AGP siin suhtles otse operatiivmäluga, võimaldades sinna laadida 3D elemente ning neid sealt kiirelt kätte saada. Füüsiliselt on see PCI–st erinev ning omavahel neid kaarte vahetada ei saa. Läbi aja on AGP-st ilmunud suuremate sagedustega versioone, mis kannavad lisandina nimes kordajat, mis näitab, mitu korda suurem on kiirus algse AGP-ga võrreldes (X2 — 133 MHz, X4 — 266 MHz, X8 — 533 MHz).

Mälu aadressiruum on 32 või 64 bitti. I/O aadressiruum on 32 bitti. Konfiguratsiooniruum iga seadme kohta on 256 baiti.

PCI seadmel on 47 kontakti (49 masteringi puhul) kontakti.

Toetab [[Plug and Play]]`d.