Kullamaa vasallilinnus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Akra (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
3. rida:
Linnus ehitati pärast Läänemaa alistamist [[1220]]. aastal magister Johannese käsul ja sai nimeks ''Castrum Goldenbeke''.
 
[[Riia peapiiskop]] moodustas [[1228]]. aastal [[Saare-Lääne piiskopkonna]] ja määras piiskopiks Dünamünde [[Tsistertslased|tsistertslaste]] kloostri [[abt]]i Gottfriedi.
Oma võimu kinnistamiseks jagas esimene [[Saare-Lääne piiskop]] Gottfried lühinägelikult piiskopkonna maad [[vasall]]idele ja määras piiskopkonna [[foogt]]iks [[Johannes Lode]] ja foogi asukohaks Kullamaa vasallilinnuse. Sellega läks võim piirkonnas suurima maavaldaja Lodede perekonna kätte.
 
Kuna [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] maadele pretendeeris ka [[Mõõgavendade ordu]], siis hiljemalt [[1234]] linnus hävitati.
1234. aastal alustas Lodede perekond uue kindlustatud tugipunkti ehitust [[Koluvere piiskopilinnus|Koluverre]].
 
Alles paavsti [[legaat]] [[Liivimaa]]l [[Modena Wilhelm]] määras [[10. september|10. septembril]] 1234 kindlaks Saare-Lääne piiskopkonna piirid ja nimetas [[piiskop]]iks [[Dominiiklased|dominiiklase]] Heinrichi, kes valitses [[1235]]–[[1238]]. Legaat Wilhelm tühistas küll Gottfriedi läänistused, kuid piiskop Heinrichil puudus reaalne jõud, sundimaks vasalle loobuma läänistatud maadest.
 
1234. aastal alustas Lodede perekond [[Koluvere piiskopilinnus|Koluvere linnuse]] ehitust. Valminud Koluvere linnus oli nii tugev, et piiskopil puudus igasugune võimalus endise foogti poegi Odenwardus ja Henricus Lodet alluma sundida.
 
[[1238]]. aastal tegi Modena Wilhelm vendade võimu likvideerimise ülesandeks Liivi ordule. 1238 läks linnus Saare-Lääne piiskopi valdusesse.
 
{{pooleli}}
 
==Vaata ka==