Laserprinter: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →Viited |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Image:HPLaserjet1020.JPG|thumb|250px|HP LaserJet 1020 seeria laserprinter]]
'''Laserprinter''' ([[inglise keel|inglise]] ''laser printer'') on üks enimkasutatavaid [[printer]]itüüpe, mis prindib kiiresti kvaliteetset teksti ja jooniseid. Laserprinterid kasutavad [[kserograafia|kserograafilist]] printimisprotsessi, kus väljastatav materjal on toodetud laserkiire otsese skänneerimise kaudu üle kogu printeri fotoretseptori.
==Ülevaade==
Laserprinteri tööpõhimõte on järgmine: laserkiir moodustab elektriliselt laetud pöörlevale trumlile kujutise prinditavast materjalist. Seejärel eemaldatakse fotojuhtivuse mõjul laeng kohtadelt, mis jäävad valguse kätte. Trumli laetud osad korjavad seejärel endale elektrostaatikaga kuiva tindi ehk tooneri osakesed, mille trummel põletab seejärel lehele kuumuse ja otsese kontakti abil (millega on seletatav väljatulevate lehtede kõrgem temperatuur).
25. rida ⟶ 26. rida:
*Hooldus on kallim
<ref>{{cite web|url=http://keitss.blogspot.com/2009/12/printer.html |title=Printer |publisher=Keit S |accessdate=2010-12-08}}</ref>
==Kserograafia==
Laserprinteri tööpõhimõttes on enamasti seitsmeosaline:
===Rasterkujutise andmete kättesaamine===
Esimese sammuna saadab arvuti printerile andmed, aga mitte täiesti ülepeakaela; kõigepealt uurib arvuti, kas printer on ikka ühendatud ja valmis tööks. Prinditava kujutise loomiseks läheb vaja rasterkujutise protsessorit (RIP – Raster Image Processor), mis enamasti on ehitatud laserprintertisse. Kui prinditav tekst on sellises fondis, mida printeri endal olemas pole (nagu näiteks TrueType fondid), siis saadetakse need printerisse ja salvestatakse mällu.
40. rida ⟶ 41. rida:
===Paljastamine===
Printeri mälus olevad andmed kirjutatakse trumli pinnale laseriga, milleks aga ei kasutata ei toonerit ega tinti. Trumli peale suunatakse erksa valgusega laser, mis muudab trumli teatud kohtades elektrilaengut. Mälus olev rasterkujus lülitab laserit sisse-välja, kuni see liigub mööda trumlit. Kohtades, kuhu hiljem läheb tooner, neutraliseeritakse laeng umbes -100V peale.
===Ilmutamine===
Tooneri osakestele antakse negatiivne laeng ja elektrostaatiliselt tõmbuvad nad fotoretseptorit laseriga puutuvate osade juurde. Kuna samalaengulised ioonid üksteist tõrjuvad, siis negatiivse laenguga tooner ei puuduta trumlit kohas, kus eelnevast oli jäänud negatiivne laeng.
===Ülekandmine===
Paber söödetakse printerisse kummist sööterullikute abil. Hoiderullikud hoiavad paberit kinni just õige lahtilaske hetkeni, olles kindlad, et paberi ülemine ots söödetakse sisse just sellel hetkel, mil trumlil oleva pilt neist möödub. Fotoretseptor surutakse või rullitakse üle paberi, mis kannabki pildi või teksti paberile. Kõrgema hinnaklassi printerid kasutavad positiivselt laetud kandetrumlit paberi tagaküljel, mis tõmbab tooneri fotoretseptorilt paberile.
===Sulatamine===
Tooner on praeguse seisuga paberi peal (aga ta pole seal sugugi kindlalt), seal on ainult lahtine tooner, mida hoiab paigal gravitatsioon ja nõrk elektrostaatiline väli. Paber liigub trumlite vahelt läbi, kus kuni 200 kraadise temperatuuri ja surve all sulatatakse pulber paberile.
51. rida ⟶ 55. rida:
Mõned printerid kasutavad väga õhukesest paindlikust metallist trumlit, millel on vähem soojendatavat massi. Trummel jõuab seega kiiremini töötamistemperatuurini. Kui paber liigub trumlite vahel aeglasemalt, siis on tooneri sulatamiseks kauem aega ja printer võib töötada madalamal temperatuuril. Väiksed odavad laseprinterid kasutavad enamasti sellist energiasäästlikku tehnoloogiat.
===Puhastamine===
Kui printimine on lõpetatud, siis neutraalse laenguga pehme plastmassist tera puhastab fotoretseptori kõigest ülejäänud toonerist, mis viiakse jääktooneri mahutisse. Elektrilahenduslamp eemaldab lõpuks fotoretseptorist ülejäänud laengud.
Ootamatu sündmuse, nagu paberi kinnijäämise tõttu võib fotoretseptorile jääda vahel toonerit. Toonerit oldi valmis paberile kandma, aga protsess katkestati enne selle tegemist. Et vältida järgnevatele lehtedele plekkide tekkimist, tuleks tooner ära pühkida.<ref>{{cite web|url=http://www.chaminade.org/mis/Articles/HowLaserPrintersWork.htm |title=How does a laser printer work? |publisher=Chaminade Information Systems |accessdate=2010-12-08}}</ref>
==Ajalugu==
Laserprinter leiutati Xeroxis [[1969]]. aastal ameerika inseneri ja leiutaja Gary Starkweatheri poolt. Esimene prototüüp, mis valmis samal aastal, ehitati modifitseerides Xeroxi enda kserograafilist koopiamasinat. Riistvara valmistamiseks kulus ainult nädal või kaks, aga arvuti kasutajaliidese ja tarkvara valmistamiseks kulus umbes 3 kuud. Starkweather leidis, et kuigi laserid olid tollal kallid, siis nende hinnad peaksid langema aja möödudes ja laserprinteritel on turustamisvõimalus; idee, millele Xeroxi juhatuse liikmeid ägedalt vastu vaidlesid. Ajalugu jäi Starkweatheri poolele ja muutis Xerox'i väiksest koopiafirmast üheks maailma suurimaks.
66. rida ⟶ 72. rida:
Nagu on tavaline kõikide elektrooniseadmete puhul, on ka laserprinterite hinnad kukkunud aja jooksul märgatavalt. 1984 aastal maksis USA's HP LaserJet $2995 dollarit, praegu saab odavaima printeri vähem kui 1000 krooni eest. <ref>{{cite web|url=http://www.printerworks.com/Catalogs/CX-Catalog/CX-HP_LaserJet.html |title=HEWLETT-PACKARD LASERJET PRINTERS |publisher=the Printer Works|accessdate=2010-12-08}}</ref> Sellistel printeritel tihti puuduvad enda pilditöötlusvahendid ja nad vajavad arvutit tootmaks neile rasterkujutust; sellegipoolest on need Laserjetist peaaegu igas olukorras efektiivsemad.
==Värvilaserprinterid==
Värvilaserprinterid kasutavad värvilist toonerit, kus kasutatakse nelja erinevat värvi, tsüaan (cyan), magenta, kollane (yellow) ja must. Nende värvide esitähtede järgi, kus must on võtmevärv, mistõttu nimetatakse seda key blackiks, nimetatakse seda CMYK värvimudeliks.
Värvilaserprinterite tööpõhimõte ei erine oluliselt monokroomsete laserprinterite omast. Laserkiirega moodustatakse valgustundliku kihiga kaetud trumli pinnale igale osavärvile vastav kujutis (CMYK-mudel). Trumli pinnale kujunenud elektrilaeng kogub pulbrilise värvaine (tooneri) kujutise reljeefile vastavatesse kohtadesse ja moodustunud kujutis siirdatakse edasi erilise rihma või trumli pinnale. Kui kõik osavärvid on üle kantud, toimub prinditava kujutise ülekanne paberile ja selle fikseerimine kuumutamise teel samal viisil, kui monokroomprinterites. Kõikides värvilaserprinterites saab kasutada tavalist paberit, kuigi eelistatum on värvipaljundusmasinate jaoks valmistatud spetsiaalne läikpaber. Enamik neist võimaldab printida ka paberi mõlemale poolele.<ref>{{cite web|url=http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=67&Itemid=50 |title=Laser- ja LED printerid |publisher=arvutiweb.ee |accessdate=2010-12-07}}</ref>
==Laserprinteri hooldus==
Enamus laserprintereid kasutavad toonerikassette, mis ühendavad fotoretseptori, jääktooneri mahutit, trumli puhastusribasid ja tooneri salve. Kui tooneri varu saab otsa, siis toonerikassetti väljavahetamisega asendatakse ka kõik ülalnimetatud.
81. rida ⟶ 89. rida:
==Võltsimisvastased märgid==
Paljud värvilaserprinterid prindivad märgistamise eesmärgil lehele imetillukesi ( umbes 0.1 mm läbimõõduga) kollaseid rastertäppe. Punktidesse on peidetud andmed printimise kuupäeva ja kellaja kohta, samuti ka printeri seerianumber. See aitab iga printeripaberi jälitada tagasi toojani, et leida seejärel müügikoht ja loodetavasti ka ostja. Paljud digitaalõiguste kaitseorganisatsioonid peavad seda jämedaks privaatsuse ja anonüümsuse rikkumiseks.<ref>{{cite web|url=http://www.eff.org/wp/investigating-machine-identification-code-technology-color-laser-printers |title=Investigating Machine Identification Code Technology in Color Laser Printers |publisher=Electronic Frontier Foundation |accessdate=2010-12-08}}</ref>
==Ohud ja ettevaatusabinõud==
===Elektrilöök===
Kuigi tänapäeva printerid on täis turvablokeeringuid ja kaitseskeeme, siis ikkagi võib printeri juhtemetele, trumlile või metallist kontaktidele tekkida kõrgepinge või jääkpinge. Vältida tuleks üleliigset kontakti nende osadega, et vältida valusa elektrilöögi võimalust.
===Tooneri puhastamine===
Tooneri osakested on elektrostaatiliste omadustega ja neil võib tekkida staatilise elektri laengud, kui neid hõõrutakse vastu teisi osakesi, esemeid või tolmuimeja vooliku sisemust. Seega ei tohiks toonerit imeda tavalise tolmuimega. Staatilise laengu vabastamine laetud tooneriosakeselt võib süüdata tolmu tolmuimejas. Kui õhus on piisavalt tooneri osakesi, võib tekkida ka väike plahvatus. See võib alustada tulekahju ja/või tõsiselt kahjustada tolmuimejat. Isegi seda ohtu mitte arvestades pole mõtekas kasutada tavalist tolmuimejat, sest tooneri osakesed on nii väiksed, et tolmuimeja ei suuda neid korralikult ära filtreerida. Seega lendavad osakesed lihtsalt läbi mootori või otse tuppa tagasi. Tooner võib ka hakata kuumutades sulama.
94. rida ⟶ 104. rida:
Toonerit on lihtne eemaldada pestava riide pealt. Meeles peab pidama, et kuna tooner on vaha või plastpulber, millel on madal sulamistemperatuur, siis peab kasutama pesemiseks külma vett. Isegi leige vesi võib kaasa tuua tooneri sulamise, mis omakorda võib riiet pöördumatult rikkuda. Soovitatav on kõigepealt leotada riiet vees, ennem kui panna see pesumasinasse. Kasutada tohiks ainult nõrku puhastusvahendeid. Pärast pesu ei tohiks riiet triikida ega kuivatada päikese käes, vaid lasta sel kuivada kusagil varjus.
===Hingamisteede tervis===
Tooneritolm võib sattuda õhku mitmel moel ja üldjuhul ei oma mitte mingisugust tõsisemat terviseriski. Loomulikult nagu iga tolmuga, peab meeles pidama, et piisavas koguses tooneritolmu sissehingamist võib kaasa tuua aevastamis- ja köhimishoogusid. Samas inimesed, kelle hingamisteed on erinevate haiguste (astma, bronhiit jms) tõttu nõrgendatud, ei tohiks tegeleda toonerikassettide vahetamisega.<ref name="Ohud">{{cite web|url=http://www.docs.csg.ed.ac.uk/Safety/general/photocopiers.pdf |title=Photocopiers and Laser Printers Health Hazards |publisher=Health and Safety Department, the University of Edinburgh |accessdate=2010-12-08}}</ref>
===Osoon===
Printimisprotsessis võib printeris tekkida kõrgepingelaengute mõjul koroonalahendused, millest omakorda tekivad väiksed ioniseeritud hapniku ja lämmastiku osakesed. Omavahel reageerides tekitavad need osooni või lämmastikoksiide. Suuremates printerites ja koopiamasinates on olemas erilised süsinikufiltrid, mis lagundavad neid oksiide, vältimaks õhusaastet kontorites. Väiksematel laserprinteritel aga see filter puudub. Ainult juhtudel, kus selliseid printereid kasutatakse pikema aja jooksul pidevalt kehva ventilatsiooniga ruumis, on terviseriskivõimalus. Osooniga kokkupuutel võib tekkida ärritus ja halvimal juhul otsene kahju hingamisteedele ja silmadele.<ref name="Ohud" />
==Vaata ka==
*[[Termoprinter]]
109. rida ⟶ 121. rida:
[[Kategooria:Riistvara]]
[[Kategooria:Trükindus]]
[[af:Laserdrukker]]
| |||