Redaktsioon: 16. detsember 2010, kell 21:24 redigeeri Pärtel Toompere (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 1092 muudatust →‎Soololaulud ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 16. detsember 2010, kell 22:11 redigeeri eemalda Pärtel Toompere (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 1092 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Franz Schubert.jpg\|thumb]] '''Franz Schubert''' ([[31. jaanuar]] [[1797]] [[~~Viin~~Liechtenthall]] – [[19. november]] [[1828]] Viin) oli [[Austria]] helilooja. Oma lühikese, vaid 31 aastat kestnud elu jooksul jõudis ta kirjutada üle ~~1500~~1000 erinevas žanris teose. Sellega pani ta aluse [[romantism (muusika)\|romantismile]] muusikas. Ta oli Beethoveni kaasaegne, elas temaga ühel ajal ja samas linnas, ent Viini klassikalisse koolkonda ei kuulunud. Schubert oli iseloomult sõbralik, heatahtlik ja tagasihoidlik. Tema muusika on siiras ja südamlik. Ta tõi muusikasse palju uut: [[soololaul]]ud muutusid kontsertteosteks, lõi uued žanrid - soololaulude tsükkel, ekspromt, muusikaline hetk, instrumentaalloomingus oli esikohal [[programmiline muusika]]; väga tähtsal kohal olid lühipalad, mis väljendasid hetkemeeleolu. ==Elulugu== ===Lapsepõlv=== Schubert sündis kooliõpetaja peres, kus väga armastati muusikat. Esimesteks muusikaõpetajateks olid tal isa ja vanem vend kes õpetasid talle klaveri- ja viiulimängu. Peagi osales ta koduses keelpillikvartets ja laulis sageli solistina kirikukooris. 11-aastaselt astus ta [[Viin]]i keiserliku õukonna konvikti, kus õpetati kirikukoori lauljaid. Tähtsaimaks õpetajaks oli [[Antonio Salieri]], kes õpetas itaalia [[klassitsism]]iajastu muusika vaimus. See oli aga Schuberti iseloomule vastukäiv ning tema ja Salieri vahelised suhted ei olnud kuigivõrd head. Ta mängis kooli sümfooniaorkestris, mõnikord aga seisis orkestri ees dirigendipuldis. See võimaldas lähemalt tutvuda erinevate heliloojate muusikalise käekirjaga, orkestripillide kasutamise ~~võimaluster~~võimalustega ja heliteoste ülesehitusega. Konviktis valmisid tulevase helilooja esimesed palad. 1813. aastal lahkus Schubert koolikoorist häälemurde tõttu.▼ == =Abiõpetajana koolis ===▼ ▲Schubert sündis kooliõpetaja peres, kus väga armastati muusikat. Esimesteks muusikaõpetajateks olid tal isa ja vanem vend kes õpetasid talle klaveri- ja viiulimängu.Peagi osales ta koduses keelpillikvartets ja laulis sageli solistina kirikukooris. 11-aastaselt astus ta [[Viin]]i keiserliku õukonna konvikti, kus õpetati kirikukoori lauljaid.Ta mängis kooli sümfooniaorkestris, mõnikord aga seisis orkestri ees dirigendipuldis.See võimaldas lähemalt tutvuda erinevate heliloojate muusikalise käekirjaga, orkestripillide kasutamise võimaluster ja heliteoste ülesehitusega. Konviktis valmisid tulevase helilooja esimesed palad. 1813. aastal lahkus Schubert koolikoorist häälemurde tõttu. Kolm aastat töötas ta oma isa koolis abiõpetajana, tegeledes igal vabal hetkel komponeerimisega. Ta jõudis õpetajatöö kõrvalt luua uskumatult palju. Näiteks 1815. aastal, 18- aastaselt, kirjutas ta 141 laulu, 2 sümfooniat, 2 missat, 4 laulumängu, keelpillikvarteti, klaveri- ja kirikumuusikat~~.Ja~~ ja seda kõike ühe aasta jooksul! Peagi tundis Schubert, et õpilastega tegelemine segab teda ~~ainult~~ning ~~segab~~ta lahkus. Ta tunnistas sõbrale:''Muidugi kui ma komponeerisin, tegi see väike kamp mind nii tigedaks, et ma sageli kaotasin kannatuse.'' Abiõpetaja kohast loobumine tõi kaasa tüli oma isaga, kes keeldus edaspidisest suhtlemisest oma pojaga ning lõpetas ka tema rahalise toetamise.▼ ▲== Abiõpetajana koolis == ▲Kolm aastat töötas ta oma isa koolis abiõpetajana, tegeledes igal vabal hetkel komponeerimisega. Ta jõudis õpetajatöö kõrvalt luua uskumatult palju. Näiteks 1815. aastal, 18- aastaselt, kirjutas ta 141 laulu, 2 sümfooniat, 2 missat, 4 laulumängu, keelpillikvarteti, klaveri- ja kirikumuusikat.Ja seda kõike ühe aasta jooksul! Peagi tundis Schubert, et õpilastega tegelemine teda ainult segab. Ta tunnistas sõbrale:''Muidugi kui ma komponeerisin, tegi see väike kamp mind nii tigedaks, et ma sageli kaotasin kannatuse.'' ===Üleminekuperiood=== "Üleminekuperioodiks" Schuberti loomingus nimetatakse ajavahemikku 1818-1822, kui Schubert tegeles suure hulga klaverimuusika komponeerimisega ning ooperižanris katsetamisega. Kuna isa teda enam ei toetanud, langes Schubert vaesusesse. Tihtipeale päästsid Scuberti näljasurmast tema sõbrad. Tema sõbrad olid ka need, kes hakkasid korraldama [[schubertiaat]]e - koosviibimisi, kus esitati muusikat ning räägiti kultuurilistel teemadel. ===Hiline elu=== {{pooleli}} ==Looming== umbes 600 [[soololaul]]u 9 [[sümfoonia]]t (8. sümfoonia - "Lõpetamata") 22 [[klaverisonaat]]i lühipalad [[klaver]]ile Klaveripalad neljale käele (Fantaasia 4 käele f-moll) 19 [[ooper]]it *7 [[~~kirikumuusika~~missa]]t ~~Tuntud on ka 8. sümfoonia ("[[Lõpetamata sümfoonia]]").~~ ===Soololaulud=== Schubert oli esimene, kes võrdsustas soololaulu (''Lied'') teiste "väärikamate" žanridega, muutis selle kontsertteoseks. Schuberti laulud on eeskujuks teistele suurtele romantismiajastu laululoojatele [[Robert Schumann]]ile, [[Johannes Brahms]]ile, [[Gustav Mahler]]ile. Ta kirjutas kaasaegsetele saksakeelsetele luuletekstidele ([[Goethe]] (kõige rohkem - 57 laulu), [[Schiller]], [[Heine]], [[Müller]]). Ta pidas sõna kõla väga oluliseks, seepärast on tema teostes muusika ja sõna seos väga loomulik. Tähtsaimaks väljendusvahendiks on siiski meloodia, mis vaatamata oma lihtsusele on väga väljendusrikas. Klaverisaade on laulu võrdväärne partner, see annab edasi meeleolu. Tuntuimad soololaulud on "Metshaldjas" (1815), "Forell", "Muusikale", "Ave Maria". 28. rida ⟶ 36. rida: Schubert lõi esimesena süžeelisi laulutsükleid , milles iga laul on omaette tervik ning samal ajal lüli sündmuste ahelas. Kokku on neid kaks: "Ilus möldrineiu" (1823; ''Die schöne Müllerin'') ja "Talvine teekond" (1827; ''Die Winterreise''), mõlema teksti autor on Schuberti kaasaegne saksa poeet [[Wilhelm Müller]]. Pärast helilooja surma koondati osa Schuberti lauludest veel kolmandassegi tsüklisse "Luigelaul" (''Schwanengesang'' - tekstide autorid [[Ludwig Rellstab]] ja [[Heinrich Heine]]). ===Lõpetamata sümfoonia h-moll=== Enimkasutatava numeratsiooni järgi nimetatakse seda ka 8. sümfooniaks. Loodud 1822. aastal, partituur leiti alle 1865. aastal. Tavapärase nelja osa asemel koosneb see kahest [[sonaat-allegro]] vormis osast, hiljem on leitud ka visandeid kolmandast osast. Algselt esitati seda sümfooniat nii, et puuduolevate kolmanda ja neljanda osa asemel laenati need mõnest teisest sümfooniast või keelpillikvartetist, kuid hiljem lepiti sellega, et tegemist on kaheosalise teosega. Esimese osa kohta ütles Schubert: "Kui ma tahtsin laulda armastusest, sai sellest valu" ning teise osa kohta: "Kui ma tahtsin laulda valust, sai sellest armastus". Sõna "laulda" mõlemas lauses viitab sellele, kui tihedalt on seotud Schuberti instrumentaalmuusika lauludega. Vokaalmuusikast on mõjutatud ka tema ülejäänud sümfooniad. {{Romantism}}

Franz Schubert: erinevus redaktsioonide vahel