Poweri arhitektuur: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P {{vikinda}} |
PResümee puudub |
||
38. rida:
Power arhitektuur sai alguse 1980-ndate lõpul IBM-is, kui firma tahtis tipp-jõudlusega RISC arhitektuuri oma keskastme tööjaamade ning serverite tarbeks. Tulemuseks oli “POWER arhitektuur”. Selle esimest implementatsiooni kasutasid RS/6000 arvutid, mis tulid välja 1990. aastal. See oli 10-kiibiline RIOS-1 protsessor, mida hiljem kutsuti POWER1. RIOS-1’st arendati hiljem välja RISC Üksik Kiip (RSC) protsessor.
1992. aastal lõid Apple, IBM ja Motorola AIM alliansi, et arendada POWER protsessorist massturu versiooni. Selle tulemusena loodi “PowerPC arhitektuur”. See on modifitseeritud variant POWER arhitektuurist. Esimeseks PowerPC implementatsiooniks oli PowerPC 601, mis valmistati 1993. aastal. See oli suures osas loodud RSC-l ja leidis kiiresti tee Apple’i Power Mac arvutitesse ja IBM RS/6000 süsteemidesse.
IBM laiendas oma POWER arhitektuuri nende RS/6000 süsteemi jaoks, mille tulemuseks oli 8-kiibiline POWER2 protsessor 1993. aastal ja ühe kiibiline versioon nimega P2SC ehk POWER2 Superkiip (ingl.k Super Chip) 1996. aastal.
71. rida:
|url=http://www.ibm.com/developerworks/eserver/library/es-archguide-v2.html
}}</ref>
2004. aasta vältel litsenseeris AMCC seoses PowerPC 400 perekonnaga IBM-lt intelektuaalse omandi ja töötajad <ref name="amcc-powerpc400">{{cite web |url=http://www.ibm.com/developerworks/library/pa-nljun04-amcc.html
|title=AMCC ja Power arhitektuur
|publisher=IBM
}}</ref> Motorola/Freescale nimetas oma PowerPC perekonnad ümber vastavalt: e200, e300, e500 ja e600 ning kuulutas välja tuleva 64-bitise e700. Samal aastal asutas IBM koos 15 ettevõttega organisatsiooni Power.org, mille eesmärgiks on arendada Power Arhitektuuril põhinevaid tooteid. <ref name="ce-innovation">http://www.power.org/news/pr/view?item_key=32f283c95428a73b1293053148a8c81e1a2361d1 </ref>
2005. aastal kinnitati Cell protsessori spetsifikatsioon,<ref name="cellbe100">{{cite web
|title=Cell BE arhitektuur v.1.0
|publisher=IBM
84. rida:
P.A. Semi litsenseeris IBM-lt Power Arhitektuuri tehnoloogia oma PWRficient protsessorite tarvis.
Freescale ühines Power.org-ga 2006. aastal ja IBM tegi PowerPC 405 spetsifikatsiooni uurimisrühmadele ja akadeemiale vabalt kättesaadavaks.
Power.org väljastas 2006. aasta septembris Power ISA versiooni 2.03. <ref name="isa203">{{cite web
|title=Power ISA v.2.03
|publisher=Power.org
|url=http://www.power.org/resources/downloads/PowerISA_203_Final_Public.pdf}}</ref> . Kõik eelnevad PowerPC spetsifikatsioonid jäävad 64-bitise Power ISA-ga ühilduvaks. Lisaks kõigele muule lisab see spetsifikatsiooni VMX, virtualisatsiooni ja vahelduva pikkusega kodeerimistehnoloogia (VLE).
2006. aasta neljandal kvartalil andis Power.org välja Power Arhitektuuriplatvormi juhendi. See pani aluse Linuxi operatsioonisüsteemi kasutavate Power Arhitektuuril baseeruvate arvutite loomiseks.
Aprillis 2007. avasid Freescale ja IPextreme litsenseerimisprogrammi Freescale’i PowerPC e200 tuuma jaoks.<ref name="freescale-ipextreme-e200">http://www.power.org/news/pr/view?item_key=68b01acc02e0cc96b4f0e72103ee2182ea74c08b
</ref> Mais 2007 lansseeris IBM oma tipp-klassi mikroprotsessori POWER6, mis jooksis kiirustel kuni 5.0 Ghz ja oli seega eelmise põlvkonna POWER5 protsessorist kaks korda kiirem. POWER6 lisas POWER seeriasse AltiVeci kümnendaritmeetikat toetava FPU. AMCC kuulutas samal ajal välja oma tipp-klassi sisseehitatud protsessori Titan, mis saavutas kiiruse kuni 2Ghz, kulutades selleks väga vähe energiat. See kasutab Intrinsity poolt välja töötatud innovaatilist loogikadisaini ning on saadaval alates 2008. aastast.
2007. aasta juunis said Power.org-i liikmed valmis Power ISA v.2.04<ref name="isa204">{{cite web
|title=Power ISA v.2.04
|publisher=Power.org
109. rida:
}}</ref>
2008. aasta aprillis muutis IBM oma Power Arhitektuuril põhineva riistvara, System p ja System i tootemarki. Neid hakati nüüd kutsuma “Power Systems”. Samal ajal muutsid nad tootemarki ka i5/OS operatsiooni süsteemil millest sai “IBM i”. 25. mail 2008 oli IBM esimene kes purustas 1 Petaflopi barjääri oma Roadrunner superarvutiga.<ref>{{cite web
|title=Roadrunner ületab petaflopi barjääri
|publisher=[[IBM]]
|url=http://www-03.ibm.com/press/us/en/pressrelease/24405.wss
}}</ref> 2008. aasta juunis võttis see maailma kiireimate arvutite Top500 nimistus esikoha, tõugates sellega troonilt seda kohta alates 2004 aasta novembrist hoidnud BlueGene/L nime kandva superarvuti. 16. juunil 2008 avalikustas Freescale QorlQ perekonnad: P1, P2, P3, P4 ja P5. Need olid PowerQUICC edasiarendused milles sisaldus kaheksa-tuumaline P4080. <ref>
http://media.freescale.com/phoenix.zhtml?c=196520&p=irol-newsArticle&ID=1165849
}}</ref>
2008. aasta septembrs anti roheline tuli POWER7-l põhineva superarvuti “Blue Waters” loomiseks.<ref>http://www.networkworld.com/community/node/32152</ref> Selle maksumuseks määrati 208 millionit dollarit ja see peaks sisaldama 200 000 protsessorit, pakkudes 2010-2011 aastal mitme petaflopilist võimsust. 2008. aasta detsembris saadi valmis ePAPR v.1.0 spetsifikatsiooniga sisseehitatud Power Arhitektuuril põhinevate arvutite jaoks.<ref>http://www.eetimes.com/news/design/rss/showArticle.jhtml?articleID=212300381</ref>
Power ISA v.2.06 spetsifikatsioon väljastati 2009. aasta veebruaris.
Alates 2009. aasta juulist võimaldab Mentor Graphics kasutada Freescale’i QorlQ ja PowerQUICC III platvormidel mobiilset operatsioonisüsteemi Android. <ref name="MentorAndroid">{{cite web
|title=Mentor Graphics võimaldab Power arhitektuuril põhinevatel Freescale’i toodetel kasutada Android operatsioonisüsteemi
|publisher=Mentor Graphics
127. rida:
}}</ref>
ISSCC 2010 konverentsil 2010. aasta veebruaris lansseeris IBM POWER/ protsessori ja avalikustas PowerPC A2 protsessori. Mõlemad on mitme-tuumalised ja mitme-lõimelised serveritele suunatud protsessorid, sisaldades igaüks enam kui miljard transistorit. Juunis kuulutas Freescale välja oma esimese 64-bitise tuuma e5500, mis on kasutusel QorlQ P5 perekonna prosessorites. <ref>{{cite web
|title=Freescale avaldab 64-bitise QorlQ platvormi
|publisher=Freescale
133. rida:
}}</ref>
2008. aasta juuni seisu kohaselt on TOP500 nimekirjas maailmas kiiruselt kolmas ja kuues superarvuti ning 50-st kiireimast superarvutist 22 kasutavad Power arhitektuuril põhinevaid IBM-i tehnoloogiaid. Top 10-st 5 kasutavad Power arhitektuuri protsessoreid arvutuselementidena ja üks kasutab neid kommunikatsiooniprotsessoritena.
== Kirjeldus ==
[[
Käsustiku arhitektuur on jagatud mitmesse eri kategooriasse ja iga komponent on kirjeldatud kui osa kategooriast. Iga kategooria omakorda asetub konkreetsesse Raamatusse. Protsessorid implementeerivad neid kategooriaid. Mingite kindlate kategooriate implementeerimiseks on vaja erinevaid protsessorite klasse. Näiteks serveri klassiga protsessorid kasutavad kategooriaid nagu: ’’Server’’, ’’Baas’’, ’’Ujukoma’’, ’’64-bit’’ jne. Kõik protsessorid kasutavad Baaskategooriat.
| |||