Redaktsioon: 18. september 2010, kell 15:27 redigeeri MystBot (arutelu \| kaastöö) 6850 muudatust P robot lisas: fr:Château de Palmse ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 7. detsember 2010, kell 14:57 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 140 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
5. rida: ==Ajalugu== Palmse mõisa on mainitud juba [[keskaeg\|keskajal]], mil see kuulus [[Tallinna]] [[tsistertslased\|tsistertslaste]] [[Mihkli nunnaklooster\|Mihkli nunnakloostri]] valdusse. [[1510]]. vahetas klooster mõisa [[Bertram Junge]]ga [[Nabala mõis]]a vastu. [[1522]]. aastal läks Palmse [[Metztacken]]ite suguvõsa kätte: Dyderick (Diedrich) Metztacken (1520-1545) (Bertram Junge õemees); Dorothea Metztacken (1545-1560) (eelmise lesk); Marcus Metztacken (1560-1576) (eelmiste poeg); Arend Metztacken (1576-1650) (eelmiste pojapoeg); [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend\|Eestimaa Rüütelkonna peamees]]ja [[Eestimaa maanõunik]] [[Reinhold Metztacken]] (1650-1657) (eelmise vennapoeg); Arend Dietrich Metztacken (1650-1676) (eelmise poeg), kelle omandisse jäi mõis [[1676]]. aastani, mil selle päris, koos [[Mädapea mõis\|Mädapea]] ja [[Riguldi mõis\|Riguldi]] mõisaga, Reinhold von Metztackeni tütar Margareta Dorothea. [[1522]] läks Palmse [[Metztacken]]ite suguvõsa kätte, kelle omandisse jäi mõis [[1676]]. aastani, mil selle päris, koos [[Mädapea mõis\|Mädapea]] ja [[Riguldi mõis\|Riguldi]] mõisaga, maanõunik [[Reinhold von Metztacken]]i surma järel, tema tütar Margaretha Dorothea, kes abiellus vabahärra [[Gustav Christian von der Pahlen]]iga. Margaretha surma järel siirdus mõis [[Pahlen]]ite aadlisuguvõsa kätte, kelle juhtimisel rajati peagi mõisa ka uhke peahoone. [[20. märts]]il [[1677]] läks Palmse mõis Arendi õele Margareta Dorotheale, kes oli abielus [[Gustav Christian von der Pahlen]]iga ning Palmse kõige oma maavaldustega läks 242 aastaks Pahlenite omandiks. Margaretha surma järel siirdus mõis [[Pahlen]]ite aadlisuguvõsa kätte, kelle juhtimisel rajati peagi mõisa ka uhke peahoone. ~~[[1703]]. aastal rüüstati mõis vene vägede poolt, kuid mõisahoone taastati peagi.~~ Järgmiseks omanikuks oli Gustav Christiani poeg Arend Diedrich von der Pahlen (1675-1710), kes suri [[Põhjasõda\|Põhjasõja]] ajal katku), samuti rüüstati mõis vene vägede poolt [[1703]]. aastal, kuid mõisahoone taastati peagi. Mõisaomanikuks sai [[Arend Diedrich von der Pahlen]] (1706-1753), pärast teda aga Eestimaa maanõunik ja salanõunik [[Hans von der Pahlen]] (1740-1817), kelle ajal [[Võsu]]le rajati tema ajal [[Võsu karjamõis]]; siis maanõunik, [[Eesti-, Liivi- ja Kuramaa kindralkuberner]] ning [[Riia sõjakuberner]] [[Carl Magnus von der Pahlen]]; [[Alexander von der Pahlen]] (1819-1895) [[Tallinna-Peterburi raudtee]] ehitamise initsiaator ja esmene direktor; [[Alexis von der Pahlen]] (1850-1925); [[Gustav von der Pahlen]] (1883-1914), kes huhkkus Esimeses maailmasõjas. Palmse mõis jäi tema lesele ja kahele alaealisele pojale, kes emigreerusid Saksamaale. ~~Pahlenite omandusse jäi Palmse mõis kuni võõrandamiseni [[1919]]. aastal. Viimaseks omanikuks oli [[Gustav von der Pahlen]]~~ [[1919]]. aastal mõis võõrandati Eesti Vabariigi poolt. ==Mõisakompleks==

Palmse mõis: erinevus redaktsioonide vahel