John Napier: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
RedBot (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: ca:John Napier
Resümee puudub
4. rida:
| Pilt = John Napier.jpg
| Pildisuurus =
| Pildi info = John Napier'iNapieri portree aastast (1616)
| Sünninimi =
| Sünniaeg = [[1550]]
| Sünnikoht = Merchiston Tower, [[Edinburgh]]
| Surmaaeg = [[4. aprill]] [[1617]]
| Surmakoht = Edinburgh
16. rida:
| b2 = matemaatik
}}
'''John Napier''' (1550–1617[[1550]] [[Edinburgh]] – [[1617]] Edinburgh) oli [[Šotimaa]] matemaatik.
 
'''John Napier''' (1550–1617) oli [[Šotimaa]] matemaatik.
 
Napier võttis [[matemaatika]]s kasutusele [[logaritm]]id. [[Naturaallogaritm]]ide alust ''e'' nimetatakse ka [[Napieri arv]]uks.
 
Ta sündis Archibald Napieri ja Šotimaa parlamendisaadiku tütre Janet Napieri (sündinud Bothwell) pojana Merchistoni lossis. Isa oli Johni sündimise ajal 16-aastane.
 
Nagu tollal kombeks, ei läinud John kooli enne 13-aastaseks saamist. Ta ei jäänud siiski kooli kauaks ja usutakse, et ta langes sealt välja. Tema järgmistest eluaastatest pole midagi teada, kuid [[5. detsember|5. detsembril]] [[1560]] kirjutas onu Adam Bothwell, kes oli vaimulik, isale kirja, milles soovitas saata poiss kooli [[Prantsusmaa]]le või [[Flandria]]sse, sest kodumaal polevat tal midagi kasulikku õppida, ja usutavasti Johni vanemad selle nõuande järgi käisid.
 
Napier naasis Šotimaale 21-aastasena [[1571]]. [[1572]] abiellus ta Elizabeth Stirlingiga ja ostis [[1574]] Gurthnessis lossi. Abielust sündis 2 last, enne kui Elizabeth [[1579]] suri. Seejärel abiellus Napier Agnes Chisholmiga ja sellest abielust sündis veel 10 last. Pärast isa surma [[1608]] kolis perekond sünnikoju Merchistoni lossi, kus elas kuni oma surmani.
 
Napieri peateos "''Mirifici Logarithmorum Canonis Descriptio''" ilmus [[1614]]. See sisaldas 90 lehekülge naturaallogaritmidega seotud arvude tabeleid ja 57 lehekülge selgitusi. Raamatus on ka väljapaistev arutlus sfäärilise [[trigonomeetria]] [[teoreem]]idest, mida tavaliselt tuntakse Napieri reeglitena [[ring]]i osade kohta. Tema leiutatud logaritmid võeti kiiresti kasutusele Greshami [[kolledž]]is.
 
[[1615]] külastas Napieri tollase [[Inglismaa]] üks parimaid matemaatikuid [[Henry Briggs]]. Muu hulgas arutasid nad Napieri logaritmide ümberarvutamist ja teisendamist ning sealjuures tekitas suuri praktilisi raskusi see, et naturaallogaritmi aluse väärtus oli veel täpselt teadmata. Napier tegi Briggsile ülesandeks tabeli uue versiooni väljaarvutamise.
 
[[Aste|Astmetele]] ja [[eksponent]]idele vastanduvate logaritmide kasutuselevõtt pakkus võimalust käsitsiarvutused palju lihtsamaks muuta. Niimoodi avanes uus tee [[astronoomia]], [[dünaamika]] ja [[füüsika]] ning ka [[astroloogia]] arenguks.
 
Napier jätkas oma teadustööd. Ta täiustas [[Simon Stevin]]i kümnendnotatsiooni. Korrutamise, milleks varem tarvitati [[Leonardo Fibonacci]] kasutusele võetud [[araabia võre]]t, tegi Napier mugavamaks, leiutades [[Napieri pulgad]]. See korrutamise abivahend koosnes hulgast nummerdatud [[varras]]test.
 
Napier töötas suuresti üksinda, aga oma sõbra John Craigi kaudu oli ta sidemetes [[Tycho Brahe]]ga. Kindlasti teatas Craig [[1590. aastad|1590. aastatel]] Brahele logaritmide avastamises. On oletatud, võib-olla alusetult, et Craig oli Napierile teatanud, et Brahe õpilane [[Longomontanus]] töötas ise umbes samas suunas.
 
{{JÄRJESTA:Napier, John}}