Tõlluste mõis: erinevus redaktsioonide vahel

[[1561]], aastal kinkis [[hertsog Magnus]] Tõlluste mõisa koos [[Kuske karjamõis]]aga oma kammerjunkrule [[Johann von Taube]]′lele põliseks, mõlemast soost järglastele pärusmõisaks;

[[1590]]. aastal müüs Johan von Taube Tõlluste mõisa 9000 riigitaalri eest Saaremaa maaülem [[Matthias Budde]]′lele (1550-1591). Kuske karjamõis aga jäi lepingu kohaselt veel kuueks aastaks Heinrich von Ungern′iUngerni kasutada. Varsti peale seda suri Mathias Budde ja mõis püsis tema järglaste käes kuni 1685 aastani, mil suri Johann Budde.

[[1685]]. aasta [[8. aprill]]il läks mõis enampakkumise teel [[Sandla mõis]]a omaniku maanõunik [[Johann von Vietinghoff]]′ii valdusesse, kellele kuulus ka 1665 aastani [[Sääre mõis]],<ref>[http://www.tollustetall.ee/?id=ajalugu Tõlluste talli koduleht]</ref>, [[1704]]. aastani, mil mõis võeti võlgade tõttu võlausaldajatele.

Pärast [[Põhjasõda]], [[1735]]. aastal ostis [[Otto Friedrich von Vietinghoff]] (1692-1777) enampakkumisel mõisa oma perekonnale jälle tagasi, kuid juba [[1788]]. aasta [[17. mai]]l müüs Otto Friedrich von Vietinghoff′i poeg assessor [[Lorenz Gustav von Vientinghoff]] mõisa 60 000 rubla eest [[kolleegiumiassessor]] [[Heinrich Nicolas von Güldenstubbe]]′lele ja osa mõisast Georg Friedrich von Saß′ileSaßile (1751-1810), kes oli muuhulgas ka aastail 1734-1810 [[Kasti mõis]]a omanikuks.

[[1789]]. aastal omandas täielikult mõisa [[assessor]] ning hilisem [[Saaremaa rüütelkond#Saaremaa maamarssalite loend|Saaremaa maamarssal]] [[Georg Friedrich Von Saß]] (1751-1810).

[[1811]]. aasta [[29. aprill]]il läks Tõlluste mõis maanõunik von Sassi pärandi jagamisel, hinnatuna 62 000 rubla peale, tema pojale assessor [[Ferdinand Alexander von Saß]]′ileile (1794-1873), ([[10. juuni]]st [[1853]] omasid von Saß′′idSaßid õigust kanda [[Venemaa keisririigi parun]]i tiitlit. [[1873]]. aastal läks mõisa omandiõigus parun [[Eduard von Saß]]′ileile (1828-), päras seda aga parun [[Robert von Saß]].