Adrakohus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
6. rida:
Adrakohtud tegutsesid Liivimaal kuni [[Sillakohus|sillakohtute]] asutamiseni [[1668]]. aastal ning Eestimaal kuni [[1888]]. aastani.
Adrakohtunikud:
Adrakohtud kui madalama astme kohtute ülesandeks oli esialgu põgenenud [[talupoeg]]ade asukoha kindlakstegemine ning nende tagastamine omanikule. Hiljem lisandus nendele ülesannetele veel talupoegade poolt toime pandud pisikuritegude uurimine ja süüdlaste karistamine kergemate kuritegude eest (kuni 100 vitsahoopi, kuni 2 päeva [[karts]]a). Samuti viisid adrakohtunikud läbi juurdlusi kriminaalasjus esitades materjalid [[Maakonnakohus|Maakonna]] või Alamkohtule ning kõrgemate kohtute ja valitsusasutuste otsuste täitmise jälgimine. 19. sajandil lisandus Adrakohtute ülessannete hulka ka talupoegade rahutuste mahasurumine ja süüdlaste karistamine.▼
a). vasall võis kohut mõista talupoegade üle kriminaalsüütegude asjus;
b). valvata heakorra järgi;
c). lahendasid vasallide ja talupoegade vahelisi tülisid.
Adrakohtud kui madalama astme kohtute ülesandeks oli:
# talumaade suuruse määramine atrade järgi;
# põgenenud talupoegade tagasinõudmine. esialgu põgenenud [[pärisori|pärisorjadest]] [[talupoeg]]ade asukoha kindlakstegemine ning nende tagastamine omanikule.
▲
Adrakohtusüsteemi loomisel jagati maakonnad Adrakohuringkondadeks ehk Haagidistriktideks esialgu 1 maakonnas, hiljem 2–3 igas maakonnas.
|