Redaktsioon: 5. juuli 2010, kell 17:47 redigeeri RedBot (arutelu \| kaastöö) 13 391 muudatust P robot kustutas: sah:Өлөксөөндүр Литвиненко ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. november 2010, kell 00:08 redigeeri eemalda Taivo (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 28 898 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Aleksandr Valterovitš Litvinenko''' ([[vene keel]]es Александр Вальтерович Литвиненко; [[30. august]] [[1962]] – [[23. november]] [[2006]]) oli [[Venemaa]] julgeolekuohvitser ning hilisem [[dissident]] ja pagulane. Litvinenko jõudis töötada [[KGB]]-s, sõjaväelises vastuluures ja [[FSB]]-s, kus spetsialiseerus [[terrorism]]i ja [[organiseeritud kuritegevus]]ega võitlemisele. <ref name="KMK?">"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2008]], lk. 235-236</ref> [[1998]]. aasta novembris süüdistas Litvinenko koos eriteenistuse mitme teise ohvitseriga oma ülemusi [[Boriss Berezovski]] tapmise plaanis ja muudes pattudes. <ref name="KMK?"/> [[1998]]. aasta novembris süüdistas Litvinenko oma ülemusi [[Boriss Berezovski]] tapmise plaanis ja muudes pattudes. Järgmise aasta märtsis arreteeriti ta süüdistatuna ametivolituste ületamises, järgnes mitu kohtuasja. [[2000]]. aastal pages Litvinenko koos abikaasaga [[Suurbritannia]]sse, tema [[poliitiline varjupaik\|poliitilise varjupaiga]] taotlus rahudati. [[London]]is kirjutas Litvinenko kaks raamatut, milles süüdistas Venemaa julgeolekuteenistusi muu hulgas [[Elumajade plahvatused 1999\|elumajaplahvatuste]] korraldamises eesmärgiga aidata võimule [[Vladimir Putin]]. Järgmise aasta märtsis vahistati ta süüdistatuna ametivolituste ületamises, järgnes mitu kohtuasja, vahi all oli ta kaks korda. [[2000]]. aastal pages Litvinenko koos abikaasaga [[valepass]]i kasutades [[Suurbritannia]]sse, tema [[poliitiline varjupaik\|poliitilise varjupaiga]] taotlus rahuldati <ref name="KMK?"/>. [[2006]]. aasta oktoobris sai Litvinenko Suurbritannia kodakondsuse. ~~[[2006]]. aasta oktoobris sai Litvinenko Suurbritannia kodakondsuse.~~ [[London]]is kirjutas ta kaks raamatut, milles süüdistas Venemaa julgeolekuteenistusi muu hulgas [[Elumajade plahvatused 1999\|1999. aastal toimunud elumajaplahvatuste]] korraldamises. Neis plahvatustes hukkus umbes 300 inimest. Plahvatuste korraldamise eesmärk olevat olnud aidata võimule [[Vladimir Putin]]. FSB süüdistas plahvatuste korraldamises [[tšetšeenid\|tšetšeeni]] terroriste ja ühtlasi sai FSB ettekäände alustada [[Teine Tšetšeenia sõda\|Teise Tšetšeenia sõja]] alustamiseks. Putini tõusu võimule nimetas Litvinenko FSB korraldatud [[riigipööre\|riigipöördeks]]. FSB tegutsemisviisi põhielemendiks nimetas ta rahva hirmutamist. <ref name="KMK?"/> Litvinenko suri radioaktiivse [[poloonium]]i mürgituse tagajärjel. Briti prokurörid on Litvinenko mõrvas kahtlustatavaks kuulutanud endise Vene spiooni [[Andrei Lugovoi]], kelle väljaandmise palve Venemaale aitas kaasa Suurbritannia ja Venemaa suhete jahenemisele [[2007]]. aasta kevadel. Venemaa võimude sõnul ei luba konstitutsioon Venemaa kodanike väljaandmist välisriikidele. 2007. aasta sügisel valiti Andrei Lugovoi [[Riigiduuma]]sse. Litvinenko suri radioaktiivse [[poloonium]]i mürgituse tagajärjel. Haiglasse sattus ta [[1. november\|1. novembril]] pärast seda, kui oli samal päeval kohtunud kahe endise KGB agendi [[Dmitri Kovtun]]i ja [[Aleksei Lugovoi]]ga. Litvinenko organismis oli polooniumi surmavast annusest 10 korda rohkem. "''[[Times]]i''" andmetel maksab inimese tapmiseks vajalik plutooniumikogus 10 miljonit [[USA dollar]]it. <ref name="KMK?"/> Enne oma surma süüdistas Litvinenko Vladimir Putinit [[Anna Politkovskaja]] mõrva sanktsioneerimises ja väitis, et [[Irina Hakamada]] hoiatas Politkovskajat ohu eest <ref>"Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 230, 236</ref>. Surivoodil süüdistas Litvinenko Venemaa valitsusringkondi ka enese tapmise tellimises. Tema viimased sõnad olid: "Tõprad said mu kätte. Aga mitte kõiki ei õnnestu neil kätte saada." Need sõnad ütles ta enne teadvuse kaotamist oma sõbrale [[filmirežissöör]]ile [[Andrei Nekrassov]]ile. <ref name="KMK?"/> Briti prokurörid on Litvinenko mõrvas kahtlustatavaks kuulutanud Andrei Lugovoi, kelle väljaandmise palve Venemaale [[2007]]. aasta kevadel jahendas Suurbritannia ja Venemaa suhteid. Venemaa võimude sõnul ei luba [[Venemaa põhiseadus]] Venemaa kodanike väljaandmist välisriikidele. Pärast Moskva keeldumist saatis London maalt välja 4 [[diplomaat]]i, süüdistades neid [[spionaaž]]is. Vastukäiguna saatis ka Moskva Venemaalt välja 4 Suurbritannia diplomaati. <ref name="KMK?"/> Endine KGB ohvitser ja samuti Suurbritanniasse põgenenud [[Oleg Gordijevski]] kommenteeris Litvinenko surma nii: "Ta võitles Venemaa kurjade jõudude vastu, KGB vastu, võimude vastu, mis tallavad jalge alla Venemaa demokraatia ja liberaalsed vabadused. Temast sai nende Venemaa jõudude kättemaksu ja pahatahtlikkuse ohver." <ref name="KMK?"/> 2007. aasta sügisel valiti Andrei Lugovoi [[Vladimir Žirinovski]] juhitava [[Venemaa Liberaaldemokraatlik Partei\|Venemaa Liberaaldemokraatliku Partei]] nimekirjas 3. numbrina Venemaa [[Riigiduuma]]sse. <ref name="KMK?"/> Andrei Nekrassov tegi Litvinenkost [[film]]i "Minu sõber Saša. Ühe mõrva lugu". Eestis linastus see film 2007. aasta juulis [[Pärnu]]s toimunud filmifestivalil, mille peakülaliseks Nekrassov oli. <ref>"Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 345</ref> ==Teosed== Aleksandr Litvinenko, Juri Felštinski. FSB laseb Venemaa õhku. Tallinn, 2007 [http://tallinn.ester.ee/record=b2319491~S1*est ISBN 9789949431236] == Viited == <references/> {{DEFAULTSORT:Litvinenko, Aleksandr}}

Aleksandr Litvinenko: erinevus redaktsioonide vahel