Zwickau: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot lisas: lmo:Zwickau |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{linn
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
}}
[[Pilt:Zwickau Parts of the Town.png|thumb|Zwickau linnarajoonid]]
[[Pilt:Zwickau Cathedral.jpg|thumb|
[[Pilt:Zwickau Katharinenkirche.jpg|thumb|
'''Zwickau''' on [[linn]] [[Saksamaa]] idaosas [[Saksimaa]]l, [[Zwickau kreis]]i keskus
Ta asub [[Mulde jõgi|Mulde jõe]] [[ülemjooks]]u ääres, mida nimetatakse [[Zwickauer Mulde]]ks, 130 km [[Dresden]]ist edelas.
Zwickaust saab sõita [[raudtee]]d mööda kagusse [[Aue]]sse, läände [[Werdau]]sse ja kirdesse [[Glauchau]]sse. [[Maantee]]d mööda saab sõita kirdesse [[Chemnitz]]isse, edelasse [[Reichenbach im Vogtland]]i kaudu [[Plauen]]isse ja põhja [[Meerane]]sse. <ref>[[Suur maailma atlas]], lk. 56</ref>
[[Pilt:Zwickau Hauptmarkt Panorama.jpg|800px|Keskväljak]]▼
== Ajalugu ==
Zwickau piirkonna asustasid [[slaavlased]] [[7. sajand]]il. [[10. sajand]]il hakkasid sinna lääne poolt saabuma [[sakslased|sakslastest]] ümberasujad ja slaavlased ristiusustati.
Kirjalikes allikates on Zwickaud esimest korda mainitud kauplemiskohana aastal [[1118]] nime all ''terretorio Zcwickaw''. [[1212]] sai Zwickau linnaks. Samal [[13. sajand]]il asusid linna [[frantsiskaanid]] ja [[tsistertslased]]. [[1290]]–[[1323]] oli Zwickau [[vabalinn]], aga hiljem annetati [[Meißeni markkrahvkond|Meißeni markkrahvkonnale]].
Linna kirikute hulgas on tähelepanuväärne [[1451]]–[[1536]] ehitatud Maarja kirik, mis on 88 meetri kõrgune ja mille [[tornikell]] kaalub 51 tonni. Hilis[[gooti stiil]]is Katariina kirikus on [[Lucas Cranach vanem]]ale omistatav [[altar]]imaal ning [[1520]]–[[1522]] oli selles [[pastor]iks [[Thomas Müntzer]].
Esimene [[kaevandus]] rajati sinnakanti juba [[1316]], aga laiaulatuslik kaevandamine algas alles [[1470]] pärast [[hõbe]]da avastamist Schneebergi mäel. Kaevandustest saadav tulu muutis Zwickau [[Saksimaa]] [[majandus]]- ja [[kultuur]]ikeskuseks.
[[1487]] asutati linna[[arhiiv]], mille vanimad [[säilik]]ud pärinevad 13. sajandist. [[Reformatsioon]]i ajal asutasid õpetlased Raekooli raamatukogu, mis püsib tänapäevani. Praegune [[raekoda]] valmis [[1581]].
[[1521]] algas Zwickaus [[anabaptistid]]e liikumine [[Zwickau prohvetid|Zwickau prohvetite]] ilmumisega. Samal aastal pagendati nad linnast, kuid sellegipoolest sai Zwickau esimeseks linnaks pärast [[Wittenberg]]i, kes ühines [[reformatsioon]]iliikumisega.
[[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõja]] käigus sai linn tugevalt kannatada.
[[17. aprill]]il [[1945]] okupeeris linna [[USA armee]], sama aasta [[30. juuni]]l [[Punaarmee]]. Kuni [[Saksamaa taasühinemine|Saksamaa taasühinemiseni]] kuulus linn [[Saksa DV]]-sse.
Kuni [[1. august]]ini [[2008]] oli Zwickau [[kreisivaba linn]].
Zwickaus oli 1530. aastal 7700 elanikku – see elanike arv saavutati uuesti alles 1830. aastatel. Pärast Kolmekümneaastase sõja lõppu [[1640]] oli elanikke 2700. Aastail 1944–2003 oli linnas üle 100 tuhande elaniku. Kõige suurem elanike arv 138 844 registreeriti [[31. august]]il [[1950]].
== Majandus ==
Zwickau lähedal olid suured kivisöe[[kaevandus]]ed. Kivisöe kaevandamist linna lähedal on mainitud juba [[1348]], kuid [[tööstus]]likul määral hakati seda kaevandama alles [[19. sajand]]il, mil see muutus ka linna peamiseks tööstusharuks. Kivisöekaevandused soodustasid linna ja kogu piirkonna industrialiseerimist. Selle mõjul tekkisid ja arenesid linnas paljud tööstusharud: kõigepealt muidugi kaevandusseadmete tootmine, [[teras]]e- ja [[raud|raua]]töökojad, [[tekstiilitööstus|tekstiili]]- ja [[masinatööstus]] ning edasi juba [[keemiatööstus]], [[portselan]]i, [[paber]]i, [[klaas]]i, [[värvaine]]te, [[traat|traadi]], [[plekk]]nõude, [[riie]]te ja [[kangas|kanga]] valmistamine. Tekkisid ka [[aur]]u jõul töötavad [[saeveski]]d, [[teemant]]ite ja klaasi poleerimise ettevõtted, terase valutehased ja [[pruulikoda|pruulikojad]].
[[1885]] leiutas [[Carl Wolf]] ohutu [[kaevanduslamp|kaevanduslambi]], võttis sellele [[patent|patendi]] ning asutas koos äripartneriga ettevõtte "Friemann & Wolf", mis sai maailmakuulsaks.
[[1904]] asutati linnas "[[Horch]]i" [[auto]]tehas, millele [[1909]] järgnes "[[Audi]]". [[1932]] ühendati "Audi", "Horch", [[DKW]] ja "[[Wanderer]]" uueks ettevõtteks "[[Auto Union]]". [[Teine Maailmasõda|Teise Maailmasõja]] ajal rajati "Horchi" tehase lähedale Flossenburgi koonduslaager ja [[Ostersteini loss]]i rajati [[sunnitöölaager]]. USA sõjavägi vabastas sõja lõpul mõlemad laagrid. Pärast sõja lõppu demonteerisid punaarmeelased kõik autotootmisliinid ja vedasid [[Venemaa]]le, kus neid uuriti ja kasutati uute autode tootmiseks.
[[1948]] riigistas [[nõukogude võim]] kõik suured ettevõtted. [[1958]] moodustati "[[Sachsenring]]i" ettevõte, milles hakati tootma "[[Trabant]]e". See oli maailma esimene ettevõte, mis tööstuslikult hakkas tootma [[plast]]kerega autosid.
Majanduslikel põhjustel suleti kivisöekaevandused [[1978]] pärast seda, kui maa alt oli välja toodud 230 miljonit tonni söelademeid, seda isegi rohkem kui kilomeetri sügavuselt. Kuid Zwickau jäi kaevanduslinnaks kuni [[1992]], mil suleti viimane [[koks]]ipõletusahi.
Saksa DV ajal oli Zwickaus veel kaks suurettevõtet: [[uraan]]i rikastamise ettevõte Zwickau-Crossenis ja masinaehitustehas Zwickau-Cainsdorfis. Viimane tootis mitmesuguseid seadmeid uraanikaevandustele ja -rikastusettevõtetele. Uraani rikastamine lõpetati [[1989]] ja pärast Saksamaa ühinemist müüdi masinaehitustehas erainvestorile.
Pärast Saksamaade ühinemist lõpetati "Trabantide" tootmine, aga "[[Volkswagen]]" rajas sinna uue tehase ja "Sachsenring" toodab endiselt autotööstuse detaile. Zwickaus asub "Volkswageni" [[tütarettevõte|tütarettevõtte]] "Volkswagen Sachsen" GmbH, mis paneb kokku "Golfi", "Passati" ja "Phaetoni" autosid.
== Poliitika ==
Iga 5 aasta tagant toimuvad [[kohalikud valimised]]. Alates [[1994]] on linnavolikogus olnud 48 kohta. Viimased kohalikud valimised toimusid [[2009]] ja linnavolikokku pääses rohkem valimisnimekirju kui iial varem: üheksa. [[Kristlik-Demokraatlik Liit]] sai 17 kohta, [[Saksamaa Vasakpartei]] 10 kohta, [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei]] 9 kohta, [[Vaba Demokraatlik Liit]] ja [[valimisliit]] "''Freie Wähler''" kumbki 3 kohta.
▲[[Pilt:Zwickau Hauptmarkt Panorama.jpg|800px|Keskväljak]]
== Aukodanikud ==
Erinevalt paljudest teostest Saksa linnadest on Zwickaul läbi aegade, ajates [[1832]]. aastast olnud palju [[aukodanik]]ke: 2010. aasta seisuga 53, kellest 7 on elus. Enne Teise Maailmasõja lõppu valitud 28 aukodanikust oli enamik poliitikud ja sõjaväelased, pärast valitud 25 aukodanikust olid üksnes 2 poliitikud ja sõjaväelasi pole olnud.
Tuntuimad Zwickau aukodanikud on [[Otto von Bismarck]] ([[1895]]), [[Paul von Hindenburg]] ([[1933]]), [[Adolf Hitler]] (1933), [[August Horch]] ([[1939]]) ja [[Max Pechstein]] ([[1947]]). Tänapäevastest aukodanikest on arvatavasti tuntuimad "Volkswageni" juhatuse esimehed [[Carl Hahn juunior]] ([[1998]]) ja [[Ferdinand Piëch]] ([[1999]]).
== Sõpruslinnad ==
Zwickau [[sõpruslinn]]ad on [[Jablonec nad Nisou]] ([[Tšehhi]], alates [[1971]]), [[Zaanstad]] ([[Holland]], alates 1987) ja [[Dortmund]] (Saksamaa, alates 1988).
{{commonscat|Zwickau|Zwickau}}▼
== Viited ==
*[http://www.zwickau.de/ Zwickau koduleht]▼
<references/>
== Välislingid ==
[[Kategooria:Saksamaa linnad]]
|