Johan III: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
[[Pilt:John III of Sweden.jpg|thumb|Johan III (1582. aasta maal)]]
[[Pilt:JohannesIII.JPG|thumb|Johan III hauamonument [[Upsala katedraal]]is]]
'''Johan III''' ([[20. detsember]] [[1537]] [[Östergötland]]is, [[Stegeborgi loss]]is – [[17. november]] [[1592]] [[StokholmStockholm]]) oli [[Rootsi kuningas]] [[1568]]–[[1592]], [[Gustav I Vasa]] ja [[Margareta Eriksdotter (Leijonhufvud)|Margareta Eriksdotter]]i poeg.
 
Johan oli enne kuningaks saamist [[1556]]–[[1563]] [[Soome hertsog]]. [[1581]] võttis ta endale [[Soome suurvürst]]i tiitli.
 
Erinevalt oma vennast [[Erik XIV]]-st, kes ei sallinud poolakaid ja kaalus isegi sõda nende vastu, oli Johan poolakatega heades suhetes ja kosis [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Zygmunt I|Zygmunt I Vana]] tütre [[Katarina Jagellonica]]. Erikule Johan III iseseisvus ei meeldinud ja ta kutsus Johani StokholmiStockholmi. Johan keeldus, mispeale Erik XIV vägi vallutas [[1563]] pärast piiramist [[Turu]] ja Johan III vangistati koos oma naisega.
 
[[1567]]. aasta juunis kukutas [[Rootsi parlament]] Eriku, kuna temas hakkasid süvenema [[hullumeelsus]]e märgid: ta hakkas käskima hukata inimesi, kes talle [[reetur]]itena tundusid, isegi kui nad päriselt reeturid ei olnud, ja pussitas oma käega surnuks [[Lotring]]ist saabunud Rootsi saadiku [[Nils Sture]]. Rootsi parlament määras riigile [[regent|regendid]] ja vabastas Johani vanglast. Varsti Erik paranes ning sai trooni tagasi, kuid ei käskinud Johanit uuesti vangistada ja too hakkas kohe plaanima ülestõusu Eriku vastu, tuues ettekäändeks, et too olevat abiellunud lihtrahva hulka kuuluva [[Karin Månsdotter]]iga.