Andmekandja: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot muutis: ar:جهاز تخزين البيانات |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Andmekandja''' ehk '''teabekandja''' ehk '''infokandja''' on vahend andmete ehk [[informatsioon]]i salvestamiseks, säilitamiseks ja taaskasutamiseks.
▲[[File:Exquisite-hdd mount.png|right|128px]]
▲[[File:Exquisite-zip mount.png|right|128px]]
▲[[File:Exquisite-cdwriter mount.png|right|128px]]
▲===Andmekandjaid looduses===
[[Bioloogia]]s on [[geneetika|geneetilise]] informatsiooni kandjaks [[nukleiinhape|nukleiinhapped]].
9. rida ⟶ 10. rida:
[[Loomad]]el, sealhulgas [[inimene|inimestel]], on [[füsioloogia|füsioloogilisteks]] andmekandjateks [[närvisüsteem]]i moodustavad närvirakud [[peaaju|pea]]- ja [[seljaaju]]s jm. [[Taimed]]el vastavaid organeid kirjeldatud ei ole, kuid empiiriliselt on täheldatud ka taimede võimet andmeid salvestada (meelde jätta, mäletada).
==
Inim[[kultuur]]is tekkis koos [[keel (keeleteadus)|keel]]e arenguga võimalus informatsiooni salvestada sõnalisel kujul. [[Mnemotehnika|Mnemotehniliste]] vahenditena rakendati olulise teabe meeldejätmiseks sageli erilist keelekasutust (värsskõne, laul vmt). Kujunesid välja [[isik]]ud, kelle üheks [[funktsioon]]iks oli andmete (teadmiste, oskuste, mälestuste jne) säilitamine ja edasiandmine. ▼
▲Inim[[kultuur]]is tekkis koos [[keel (keeleteadus)|keel]]e arenguga võimalus informatsiooni salvestada sõnalisel kujul. [[Mnemotehnika|Mnemotehniliste]] vahenditena rakendati olulise teabe meeldejätmiseks sageli erilist keelekasutust (värsskõne, laul
Koos [[kiri (märgisüsteem)|kirja]] jt [[märgisüsteem]]ide kasutuselevõtuga hakati andmeid [[märk]]idena kandma mitmesugustele mineraalsetele ja orgaanilistele materjalidele. Alates [[trükindus]]e kasutuselevõtust sai levinumaks andmekandjaks trükimärkidega kaetud [[paber]], eriti [[raamat]]u kujul. ▼
▲Koos [[kiri (märgisüsteem)|kirja]] jt [[märgisüsteem]]ide kasutuselevõtuga hakati andmeid [[märk]]idena kandma mitmesugustele mineraalsetele ja orgaanilistele materjalidele. Alates [[trükindus]]e kasutuselevõtust sai
Alates [[18. sajand]]ist võeti kasutusele mitmesuguseid mehhaanilisi andmekandjad eelkõige [[muusika]], hiljem ka [[kõne]] salvestamiseks, säilitamiseks ja taasesitamiseks. ▼
▲Alates [[18. sajand]]ist võeti kasutusele
[[20. sajand]]il laienes erinevate andmekandjate hulk märgatavalt. Kasutusele tuli visuaalsete andmete (piltide) salvestamine [[keemia|keemiliste]] vahendite abil ([[fotograafia]] ja [[filmilint]]). Sajandi keskpaiku võeti laialdasemalt kasutusele mitmesugused [[perforatsioon]]il põhinevad andmekandjad. 20. sajandi teisel poolel hakati andmeid salvestama magnetilistele, seejärel optilistele ning elektroonilistele andmekandjatele.▼
▲[[20. sajand]]il laienes
===Andmekandjaid===▼
*Molekulaarseid andmekandjaid
**[[DNA]]
26. rida:
*Füsioloogilisi andmekandjaid
**[[Mälu]] ([[aju]])
*
**Nõeltega trummel või ketas ([[leierkast]]ides, [[mängutoos]]ides jm)
**[[Fonograafirull]]
57. rida ⟶ 44. rida:
*[[Magnet-optiline ketas]]
*Elektroonilisi andmekandjaid
**[[Välkmälu]]
[[Kategooria:Tehnika]]
|