Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei Kolmas Osakond: erinevus redaktsioonide vahel

'''Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei Kolmas OsakondJaoskond''' ([[vene keel]]es ''Третье отделение Собственной Его Императорского Величества Канцелярии'') oli [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] [[riiklik julgeolek|riikliku julgeoleku]] ametkond aastatel [[1826]]–[[1880]], mis tegeles eelkõige poliitiliste ja usuliste teisitimõtlejate jälitamisega.

Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei Kolmas OsakondJaoskond (lühemalt tuntud lihtsalt '''Kolmanda osakonnajaoskonna''' nime all) kuulus [[Venemaa keiser|Venemaa keisrile]] allunud [[Tema Keiserliku Majesteedi Isiklik Kantselei|Majesteedi Isiklikku Kantseleisse]] ning läbi [[kantselei]] osakondade teostas Venemaa keiser oma ainuisikulist riigivalitsemist ning kontrolli riigiasutuste tegevuse üle.

III osakondjaoskond ja tema järglane poliitilise politseina [[Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemang|Politseidepartmangu]] 3. Asjaajamise Eriosakond ([[1881]]–[[1898]]) ja [[Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemang|Politseidepartmangu Eriosakond]] ([[1898]]–) (''Особый отдел Департамента государственной полиции в составе Министерства внутренних дел'') [[1881]]–[[1883]] asusid [[Peterburi]] linnas [[Fontanka kanal]]i ääres asuvas [[Fontanka tänav]]a majas nr. 16.

[[3. juuli]]l [[1826]]. aastal keiser [[Nikolai I]] poolt ukaasiga № 449 kinnitatud Kolmanda osakonnajaoskonna põhimääruse kohaselt, kuulusid osakonna pädevusse järgmised ülesanded:

Kolmas osakondjaoskond asutati peale [[14. detsember|14. detsembril]] [[1825]] toimunud [[dekabristid]]e ülestõusu [[3. juuli]]l [[1826]] keiser [[Nikolai I]] korraldusel kui kõrgem poliitilise [[jälitus]]ega tegelev politseiorgan, mille ametnike volitused ületasid kõigi teiste julgeoleku- ja korrakaitseüksuste volitusi, kuna ei allunud kohalikele valitsusorganitele vaid otseselt keisrile – Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantseleile.

Kui riigivastaste poliitiliste süütegude jälitusegaavastamiseks [[jälitustegevus]]ega tegelesid kolmanda osakonnajaoskonna ametnikud, siis [[kriminaalmenetlus]]e normide alusel eeluurimise ja kohtueelse uurimisega riigivastastes ja poliitilistes küsimustessüütegudes tegutsesid täitevvõimuna ÜksikusseSandarmi sandarmikorpusesseÜksikkorpusesse (''Отдельный корпус жандармов'') kuulunud sõjaväelased.

{{vaata|ÜksikSandarmi sandarmikorpusÜksikkorpus}}

Uurimisorganina tööd alustanud osakonnastjaoskonnast sai Nikolai I valitsusaja kõige efektiivsem politseiametkond, kuid uurimisfunktsioon asendus aja jooksul üha enam repressiivfunktsiooniga. [[Aleksander II]] valitsusajal muutus ametkond ka üha ebaefektiivsemaks ega suutnud enam toime tulla Venemaal üha laiemat ulatust omandava revolutsioonilise liikumisega.

Pärast [[Aleksander II]] vastu suunatud atentaadikatset [[5. veebruarilveebruar]]il moodustati [[12. veebruar]]il [[1880]] Kõrgem Korraldav Komitee (''Верховная распорядительная комиссия''), millele allutati ka seni piiramatuid volitusi omanud Kolmas osakondjaoskond. Sama aasta [[6. august]]il 1880 Kolmas osakondjaoskond keiser Aleksander II ukaasiga № 61279 likvideeriti ja selle juures tegutsenud sandarmikorpus allutati [[Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemang|Siseministeeriumi Politseidepartemang]]ule.

*[[1876]]–[[1878]] [[Nikolai Vladimirovitš Mezentsov]] (1827–1878), tapeti terrorist[[Narodnaja Volja]] terroristi [[Sergei S.Kravtšinki]] poolt

III osakonna juhi ja SÜKi komandöri ametiülesannete koondamine ühele isikule ei tähendanud siiski kahe asutuse allüksuste dubleerivate ametikohtade likvideerimist, nii oli eraldatud SÜK staabiülema ametikoht kuni [[1839]]. aastani, mis liideti III osakonnajaoskonna juhi ametikohaga ning ülejäänud dubleerivad ametikohad likvideeriti alles [[1842]]. aastal

*[[1826]]-–[[1831]], [[Maximilian von Fock]], (''III osakonna salakantselei, direktor'')

*[[1831]]-–[[1834]], [[Aleksandr Mordvinov|Aleksandr Nikolajevitš Mordvinov]]

*[[1835]]-–[[1856]], [[Leonti Dubelt|Leonti Vassiljevitš Dubelt]] (''Леонтий Васильевич Дубельт'') III osakonna juhataja ja [[1839]]. aastast ka [[Sandarmi Üksikkorpus]]e staabiülem;

*[[1856]]—–[[1861]], [[Aleksandr Timašev|Aleksandr Jegorovitš Timašev]] (''Тимашев Александр Егорович''), III osakonna juhataja ja [[Sandarmi Üksikkorpus]]e staabiülem;

== Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei Kolmas OsakondJaoskond ja Eestimaa ==

Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei Kolmas OsakonnaJaoskonna allüksused olid tsaariimpeeriumi rahutumates ja suuremat tähtsust omavates piirkondades nagu [[Peterburi]], [[Moskva]], [[Poola kuningriik]]. Eestimaa ja Liivimaa kubermangud revolutsioonilise või riigivastase tegevusega nende hulka ei ei kuulunud ning Kolmanda Osakonna alalist esindust neis ei olnud.