Veeteede Amet: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
81. rida:
== Veeteede Ameti taasloomine ==
Otsus Veeteede Ameti moodustamise kohta võeti vastu 1. detsembril [[1989]] tolleaegses Transpordikomitees. Samal päeval asus tööle esimene peadirektor [[Nathan Tõnnisson]]. [[16. jaanuar]]il [[1990]] moodustati Eesti NSV Valitsuse määruse alusel Veeteede Amet.
[[29. aprill]]il 1990 kinnitas valitsus Veeteede Ameti põhimääruse, millega Veeteede Amet sai iseseisva juriidilise isiku staatuse. Veeteede Amet määrati Eesti Vabariigi Teede- ja Sideministeeriumi alluvusse.
Veeteede Ameti esimene suur ülesanne oli kaubandusliku meresõidu koodeksi ettevalmistamine, mis pärast mahukat tööd [[9. detsember|9. detsembril]] [[1991]] [[Riigikogu]]s vastu võeti. Samas hakati looma [[Eesti laevaregister|Eesti laevaregistrit]].
[[8. november|8. novembril]] 1991 kinnitas Vabariigi Valitsus laevaregistri põhimääruse.
[[6. november|6. novembril]] [[1992]] anti välja 21 esimest Eesti meremehe [[teenistusraamat]]ut.
Samm-sammult lisandusid Veeteede Ametile uued kohustused. [[3. august]]il [[1993]] kirjutati alla Eesti ja [[Venemaa]] vahelisele kokkuleppele Eesti territooriumil paiknevate Venemaa sõjalaevastikule kuuluvate [[hüdrograafia]]varade üleandmise kohta. Sama aasta [[1. oktoober|1. oktoobrist]] võttis Eesti endale vastutuse tagada ohutu laevaliiklus oma vetes. Selle kohustuste täitmiseks osteti 1993. a. Veeteede Ametile [[jäämurdja]] [[Tarmo (laev)|Tarmo]]. Alustati ka Eesti merekaartide trükkimist, mille esimene seeria [[Pärnu laht|Pärnu lahest]] ilmus trükist juba [[27. juuli]]l 1993.
Veeteede Ameti taaseksisteerimise esimestel aastatel
[[31. jaanuar]]il 1992 astus Veeteede Amet Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) liikmeks. Kiiresti ühineti ka tähtsaimate merendusalaste rahvusvaheliste konventsioonidega. Lisaks IMO-le ühineti jaanuaris [[1994]] Rahvusvahelise Meremärgistuse ja Tuletornide Assotsiatsiooniga (IALA), veebruaris [[1997]] Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooniga (IHO) ja märtsis [[2001]] Rahvusvahelise Navigatsiooni Liiduga (PIANC). Alates 1. juulist [[2005]] on Eesti Pariisi vastastikuse mõistmise memorandumi (Paris MOU riikliku sadamakontrolli) täisliige.
|