Sarki saar: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot lisas: cs:Sark |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Sark-aerial.jpg|thumb|Vaade Sarki saarele õhust]]
'''Sark''' ([[inglise keel
Saarel kaotati [[feodalism|feodaalkord]] aastal [[2008]].<ref>[http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/guernsey/7258214.stm Sark agrees switch to democracy]. [[BBC]] News, 22.02.2008.</ref>
Sark kuulus [[antiikaeg|antiikajal]] [[gallialased|gallialastele]], kuni [[Rooma riik]] nad [[56 eKr]] allutas. Rooma riigi languse järel kuulus Sark nähtavasti [[bretoonid]]ele, kuni [[933]] läks [[Normandia]] koosseisu. Kui Normandia vallutas [[1066]] [[Inglismaa]], läks Sark samuti Inglismaa koosseisu.
Alates [[13. sajand]]ist (vaheaegadega) oli Sark [[mererööv]]lite keskus. Neist esimene oli [[munk]] [[Eustace]], kellele [[John Maata]] andis 30 laeva, et see rüüstaks [[Prantsusmaa]] rannikut, aga Eustace ei piirdunud üksnes Prantsusmaa rannikuga, vaid ründas ka Inglismaa rannakülasid. Vahepeal oli Sarkil munga[[klooster]], seejärel oli ta inimtühi. [[1565]] andis [[Elizabeth I]] [[Hellier de Carteret]]'le loa asustada saarele 40 peret tingimusel, et nad hoiavad saarelt piraadid eemale.
[[1844]] püüdis Sarki isand [[Ernest le Pelley]] asutada saarele [[hõbe]]dakaevandust ja pantis selleks saare kohalikule ettevõtjale John Allairele. Hõbedat Sarkil ei olnud, kompanii läks pankrotti ja le Pelley ei suutnud võlga tagasi maksta. [[1849]] müüs tema poeg Pierre Sarki 6000 [[naelsterling]]i eest John Allaire'i tütrele ja pärijale [[Marie Collings]]ile, kellest sai järgmine Sarki omanik.
[[Teine Maailmasõda|Teise Maailmasõja]] ajal oli Sark, nagu ka ülejäänud Kanalisaared, [[1940]]–[[1944]] [[Saksamaa]] poolt okupeeritud.
==Viited==
{{viited}}
{{
[[Kategooria:Euroopa saared]]
|