Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
97. rida:
==Keisrite ja kuningate järjestusega seotud probleemid==
Keisrite järjestuses võeti arvesse ka Rooma ehk Frangi keisreid: [[Karl Suur]]t (Karl I), [[Ludwig Vaga]] (Ludwig I), [[Charles Paljaspea]]d (Lääne-Frangi kuningas Charles II ning 875–877 keiser, sakslastele Karl II), [[Lothar I (Frangi keiser)|Lothar I]], Kesk-Frangi kuningat ning keisrit (843–855), tema poega, Itaalia kuningat ja keisrit [[Ludwig II (Frangi keiser)|Ludwig II]] ja eelviimast Frangi keisrit [[Ludwig III Pime]]dat.
Saksa kuningate loenduses arvestati valitsejaid alates [[Ludwig Sakslane|Ludwig Sakslasest]], kuid et esimene samaaegselt nii keiser ja kuningas olnud Ludwig IV oli neljas nii keisrite kui ka kuningate järjestuse järgi, siis ei tekkinud sellest probleemi.
Vaieldav on aga Lothar I poja [[Lothar II (Lotring)|Lothar II]], Lotringi kuninga lisamine Saksa kuningate loetellu, kuna too valitses vaid Lotringis, kuid enamasti on teda Saksamaa valitsejana siiski käsitletud ja seetõttu on ainsa sellenimelise Saksa kuninga ja Saksa-Rooma keisri nimi tavaliselt kujul Lothar III, mitte Lothar II.
Ainus valitseja, kelle järjenumber Saksa kuningana on keisri omast erinev, on [[Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich von Habsburg]], kes oli kuningana Friedrich IV, keisrina aga Friedrich III. (See on seotud ilmselt sellega, et tema esivanem Friedrich III Ilus oli [[14.
Heinrichid ja Konradid on kuningate ja keisritena nummerdatud kronoloogiliselt, arvestamata seda, et Heinrich I, Konrad I, Konard III ja Konrad IV keisrid ei olnud. Sama kehtib ka Rudolfite puhul: Rudolf I ei olnud keiser, Rudolf II oli.
|