Redaktsioon: 30. juuni 2010, kell 20:51 redigeeri LaaknorBot (arutelu \| kaastöö) 8866 muudatust P robot lisas: tr:Mekong ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 27. august 2010, kell 22:30 redigeeri eemalda Taivo (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 28 905 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Mekong river location.jpg\|thumb\|Mekongi asendikaart]] '''Mekong''' ([[tiibeti keel]]es ''Dza-chu''; (扎曲; [[pinyin]]is: ''Zā Qū''), [[hiina keel]]es 澜沧江/瀾滄江 ''Láncāng Jiāng'' ("'mäslev jõgi"') või 湄公河 ''Méigōng hé''; [[tai keel\|tai]] ja [[lao keel]]es แม่น้ำโขง ''Mae Nam Khong'' (Mae Nam tähendab "'vete ema"'), ka Maekong; [[khmeeri keel]]es ''Mékôngk'' või ''Tonle Thom'' ("'suur vesi"');, [[vietnami keel]]es ''Sông Lớn'' ("'suur jõgi"'), ''Sông Cửu Long'' ("'üheksa draakoni jõgi"') või ''Sông Mê Kông'') on [[jõgi]] [[Kagu-Aasia]]s. ~~Saab~~Mekong ~~alguse~~algab [[Tiibet]]ist [[Guozongmucha]] mäe [[jalam]]ilt 5224 meetri kõrguselt, voolab põhiliselt kagusse läbi [[Hiina]] [[Yunnani provints]]i, [[Birma]] (ainult piirijõena), [[Laos]]e, [[Tai]] (ainult piirijõena), [[Kambodža]] ja [[Vietnam]]i ~~kaudu~~ [[Lõuna-Hiina meri\|Lõuna-Hiina merre]]. ~~Pikkus~~Jõe ~~eri~~pikkus ~~andmetel~~on ~~4350~~4909 ~~või~~km, ~~4909~~[[valgla]] pindala 795 tuhat km² ning [[vooluhulk]] [[suue\|suudmes]] keskmiselt 16 tuhat ja maksimaalselt 38 tuhat m³. Yunnanis voolab Mekong läbi Kolme Paralleelse Jõe kaitseala. Selles piirkonnas voolavad [[Jangtse]] (idas), Mekong (keskel) ja [[Salween]] (läänes) pikalt üksteise läheduses paralleelselt. Nende kolme jõe suudmed on üksteisest väga kaugel: Jangtse suubub [[Ida-Hiina meri\|Ida-Hiina merre]] ja Salween [[India ookean]]i [[Andamani meri\|Andamani merre]]. Ülem- ja keskjooksul on Mekong väga halvasti laevatatav. See tähendab, et läbi aegade on Mekong pigem eraldanud kui ühendanud oma kallastel asuvaid rahvaid. Sellega on seotud ka jõe suur nimede hulk. == Ajalugu == Vanim avastatud asulakoht Mekongi kallastel on Tais asuv Ban Chiang, mis pärineb umbes aastast 2100 eKr, aga Mekongi valglas elasid inimesed juba ammu enne seda. Esimene riik Mekongi ääres oli [[khmeerid]]e poolt [[1. sajand]]il rajatud [[Funan]], mis asus Mekongi [[delta]]s. Sellele järgnesid [[5. sajand]]il khmeeride rajatud [[Chenla]] riik ja [[9. sajand]]il [[Khmeeri impeerium]], mis püsis [[15. sajand]]ini. Esimene eurooplane, kes jõudis Mekongi jõele, nimelt jõe [[delta]]sse, oli [[portugal]]lane [[Antonio de Faria]] aastal [[1540]]. [[1563]] Euroopas välja antud [[kaart (kartograafia)\|kaardil]] on Mekong juba olemas, ehkki deltast ülesvoolu polnud veel jõest midagi teada. Eurooplaste huvi polnud järjekindel. [[Hispaania]] ja [[Prantsusmaa]] saatsid [[misjonär]]e ja kaubandusekspeditsioone ja [[Holland]]i maadeuurija [[Gerrit van Wuysthoff]] juhtis [[1641]]–[[1642]] [[ekspeditsioon]]i ülesvoolu kuni [[Vientiane]]'ini. [[Pilt:Sunset at Mekong River.jpg\|thumb\|Päikeseloojang Mekongil]] [[19. sajand]]il hakkas Prantsusmaa sellele piirkonnale suurt tähelepanu pöörama. Prantsusmaa hõivas [[1861]] [[Saigon]]i, kehtestas [[1863]] Kambodža üle [[protektoraat\|protektoraadi]] ja laiendas [[1893]] oma kontrolli ka Laosele, luues [[Prantsuse Indo-Hiina]]. Võõrväed viibisid Mekongi alamjooksul kuni [[Indohiina sõda\|Indohiina sõja]] ja [[Vietnami sõda\|Vietnami sõjani]], mis lõpetasid vastavalt Prantsusmaa ja [[USA]] sõjalise kohaloleku. Kuid ka hiljem jätkusid pinged USA toetatava Tai ning [[NSV Liit\|NSV Liidu]] toetatava Vietnami ja Laose vahel, mis takistas piiriülest koostööd. Jõe süsteemne uurimine algas [[Prantsuse Mekongi-ekspeditsioon]]iga, mida juhtisid [[Ernest Doudard de Lagrée]] ja [[François Garnier]]. Aastail [[1866]]–[[1868]] tõusid nad Mekongi suudmest kuni Yunnanini. Nende peamine avastus oli see, et Mekongil on liiga palju [[kosk]]i ja [[kärestik]]ke selleks, et olla laevatatav. [[1900]] avastas [[Pjotr Kozlov]] Mekongi lähte. {{Commonscat}} [[Kategooria:Mekongi jõgikond]]

Mekong: erinevus redaktsioonide vahel