Porfüüriline struktuur: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot muutis: pt:Porfiroide
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Olivine basalt.jpg|thumb|Basaltporfüriit, mille porfüürilise struktuuri moodustavad mustad [[Augiit|augiidi]] ning oranžid [[Iddingsiit|iddingsiidi]] fenokristallid.]]
[[Pilt:Kvartsporfyyr-Ahvenamaa.jpg|thumb|Kvartsi (läikiv tume) ning [[kaaliumpäevakivi]] (punakas) fenokristallidega [[rüoliit]] ([[kvartsporfüür]]).]]
[[ImagePilt:Graniteporphyry pmg ss 2006.jpg|thumb|left|Graniitporfüüri mikrofoto. Fenokristalle moodustavad kvarts (ümar valge sileda pinnaga), kaaliumpäevakivi (prismaline hele kristall pildi alaosas) ning plagioklass (hall triibuline).]]
 
'''Porfüüriline struktuur''' on [[tardkivim]]i [[Kivimi struktuur|struktuur]], mille korral sisalduvad [[kivim]]i peenemas [[Kivimi põhimass|põhimassis]] suuremad [[fenokristall]]id.
 
7. rida:
 
Vastavalt kivimi [[Keemia|keemilisele]] koostisele jagatakse kivimid '''porfüürideks''' ja '''porfüriitideks'''. Porfüürid on [[Happeline kivim|happelise]], porfüriidid aga [[Aluseline kivim|aluselise]] koostisega. Kui porfüürilise struktuuri moodustavad [[päevakivi]]d, siis on porfüürides ülekaalus [[leelispäevakivi]]d, porfüriitides aga [[plagioklass]]id. "Porfüür" või "porfüriit" on enamasti järelliide, mis lisatakse [[mineraal]]i nimele, mis porfüürilise struktuuri moodustab (näiteks [[kvartsporfüür]]) või porfüürilise struktuuriga kivimi põhinimele, näiteks '''diabaasporfüriit'''.
 
Porfüürilademed tekivad kerkiva [[magma]] sambas ja jahtuvad kahes astmes. Esimeses astmes jahtub magma aeglaselt sügaval maakoores ja selle käigus tekivad suureteralised kristallid, mille läbimõõt on vähemalt 2 mm. Teises astmes jahtub magma kiiresti maapinna lähedal või koguni maapinnal, kui ta [[vulkaan]]ist välja voolab, ja selle käigus tekivad väikeseteralised kristallid, mis ei ole palja silmaga eristatavad.
 
Porfüürilised kivimid on reeglina [[Vulkaaniline kivim|vulkaanilised]]. Nende põhimass on [[Afaniitne struktuur|afaniitne]] või [[Peeneteraline struktuur|peeneteraline]], milles sisalduvad suuremad ja silmale nähtavad fenokristallid, mis erinevalt maapinnal või selle läheduses kiirelt tardunud põhimassile on sügavamal [[maakoor]]es kauem kasvada jõudnud. Seega on porfüürilise struktuuriga kivimid moodustunud reeglina [[laava]]st, mis sisaldas juba moodustunud [[kristall]]e.
12. rida ⟶ 14. rida:
[[Saaremaa]] läänerannikult võib leida punaseid kive, mis sisaldavad väikseid [[kvarts]]ikristalle. Seda kivimit, mis rahvusvaheliselt tunnustatud terminoloogia kohaselt on [[rüoliit]], nimetatakse tavaliselt [[Läänemere punane kvartsporfüür|läänemere punaseks kvartsporfüüriks]].
 
== Kasutamine läbi ajaloo ==
[[Image:Graniteporphyry pmg ss 2006.jpg|thumb|left|Graniitporfüüri mikrofoto. Fenokristalle moodustavad kvarts (ümar valge sileda pinnaga), kaaliumpäevakivi (prismaline hele kristall pildi alaosas) ning plagioklass (hall triibuline).]]
 
[[Plinius Vanem]] kirjutas oma "Loodusloos", et aastal [[18]] avastas Rooma [[leegionär]] Gaius Cominius Leugas [[Egiptus]]es porfüürilademe. See oli üksik [[kivimurd]] [[Araabia kõrb]]es [[Niilus]]e ja [[Punane meri|Punase mere]] vahel [[Araabia-Nuubia kilp|Araabia-Nuubia kilbil]], kus leidus 600 miljonit aastat tagasi eelkambriumis moodustunud [[andesiit]]i. Kaevanduse ja ühtlasi mäe nimi, kus see kaevandus paiknes, oli [[kreeka keel]]es ''Mons Porpyritis'' ('Porfüürimägi'). Nähtavasti töötas kaevandus vaheaegadega perioodil [[29]]–[[335]] pKr.
 
Siiski oli sellest kaevandusest juba varemgi porfüüri toodetud. Juba 1850 eKr olid [[Kreeta]]l [[Knossose palee]]s suured porfüürsambad.
 
Kaevandusest lääne poole Niiluse ääres asuvasse Qenasse (antiikajal Maximianopolis) viivat teed kirjeldas esimesena [[Strabon]], kes suri [[24]] pKr. [[Ptolemaios]] kandis selle [[2. sajand]]il ''Via Porphyrites''e ('Porfüüritee') nime all oma maailmakaardile ja selle nime all tuntakse seda tänapäevani. Porfüüritee äärde rajati mehitatud valvega [[kaev]]ud. [[Itaalia]]s seda kivimit looduslikult ei leidu, nii et kõik porfüürsambad [[Rooma]]s, imperaatorite [[büst]]ide porfüürtoogad ja [[Rooma panteon]]i porfüürpaneelid olid pärit samast kaevandusest. Porfüürist [[altar]]eid, [[vaas]]e ja [[purskkaev]]ubasseine hakati [[renessanss|renessansi]] ajal uuesti kasutama ja neid on avastatud Itaaliast küllalt kaugelt, koguni [[Kiiev]]ist. Roomlased kasutasid porfüüri ka [[Liibanon]]is [[Heliopolis]]es oleva [[Baalbek]]i templi [[monoliit]]sete [[sammas]]te jaoks.
 
Porfüüri kasutati laialdaselt [[Bütsants]]is, see sai imperaatori tunnuseks ja sellest on tulnud [[eesti keel]]de sõna "purpur", mis vastab porfüüri ligikaudsele värvile. Porfüüri kasutati [[Hagia Sophia]] ja [[Konstantinoopoli suur palee|Konstantinoopoli suure palee]] ehitamisel.
 
[[4. sajand]]il unustati see kaevandus aastateks. [[Napoleon]]i saadetud [[ekspeditsioon]] otsis seda asjatult ja alles [[Muḩammad `Alī]] ajal avastati see [[1823]] uuesti.
 
[[Kategooria:Petroloogia]]