Rannavõrkpall: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 213.35.196.182 (arutelu) tehtud muudatused ning pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi ArthurBot.
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:VPLaredo2004w.jpg|thumb|Rannavõrkpallimatš]]
{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2007}}
[[Pilt:Beach volleyball from zhball.JPG|right|222pxjpg|thumb|Rannavõrkpallipall]]
'''Rannavõrkpall''' ehk '''rannavolle''' on [[sport]]lik [[pallimäng]] kahe võistkonna vahel.
'''Rannavõrkpall''' ehk '''rannavolle''' on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel.
 
Rannavõrkpall sarnaneb üldiselt saali[[võrkpall]]iga. Kolm põhilist erinevust nende mängude vahel on järgmised: rannavõrkpalli mängitakse [[liiv]]al, mitte kõval kattel, võistkonna suurus on 2, mitte 6 mängijat, ja [[blokk]] loeb puutena, nii et kui pall puudutab blokki, jääb rannavõrkpallis veel üksnes 2 puudet järele, mitte 3 nagu saalivõrkpallis.
Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 800 miljoni.
 
Reeglites on teisigi erinevusi. Väiksema mängijate arvu tõttu on mänguväljak väiksem (9×18 m asemel 8×16 m). Peale mänguväljaku äärejoonte ei ole väljakul teisi jooni, ei ole joont võrgust 3 meetri kaugusel ega vastavat viga, pole ka joont võrgu all ega vastavat viga. Seega tohib jalga võrgu alt läbi panna ükskõik kui kaugele, kui vaid sellega vastaste mängimist ei takistata. Mängijad pallivad vaheldumisi. Vahetusi ei ole. Mängijate asetus platsil on vaba, asetuse vigu ei ole.
Võistlus toimub tavaliselt rannaalal mille mõõtmed on 18x9 , piirid tehakse ise ja tavaliselt on võrk piiriks , Võrk on 9,5m pikkune ja 1m laiune
 
Rannavõrkpallipall kaalub 260–280 grammi nagu saalivõrkpallipallgi, aga ta on viimasest pisut suurem (ümbermõõt on 65–67 cm asemel 66–68 cm) ja mitte nii täis pumbatud (sise[[rõhk]] on 0,3–0,325 at asemel 0,175–0,225 at).
Rannas on mängu ajal korra ühes võistkonnas 2-4 mängijat.
 
Rannavõrkpallil ei ole oma rahvusvahelist alaliitu. Seda juhib [[Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon]] FIVB nagu saalivõrkpalligi. Rannavõrkpalli üleeuroopaline alaliit on [[Euroopa Võrkpallikonföderatsioon]] CEV nagu saalivõrkpallilgi.
[[Pilt:Beach volleyball ball.jpg|right|222px|thumb|]]
== Pall ==
Võrkpalli pall kaalub 260-280 grammi ja ümbermõõt on 65-67 cm.
 
== Rannavõrkpall olümpiamängudel ==
 
[[1992. aasta suveolümpiamängud]]el [[Barcelona]]s oli rannavõrkpall [[näidisala]]. Alates järgmistest olümpiamängudest on rannavõrkpall nii meestele kui naistele alati olümpiamängude medaliala olnud.
==Eesti rannavõrkpallurid==
 
Kõige paremini on rannavõrkpallis esinenud [[USA]] ja [[Brasiilia]] sportlased, kes on kokku võitnud kaks kolmandikku kõigist medalitest ja kõik olümpiakullad peale ühe.
*[[Kristjan Kais]]
 
*[[Rivo Vesik]]
Eestit on rannavõrkpallis olümpiamängudel esindanud [[Avo Keel]] ja [[Kaido Kreen]] [[1996. aasta suveolümpiamängud]]el [[Atlanta]]s ning [[Kristjan Kais]] ja [[Rivo Vesik]] [[2008. aasta suveolümpiamängud]]el [[Peking]]is. Seni on kõik Eesti rannavõrkpallurid kõik mängud olümpial kaotanud.
 
== Vaata ka ==
*[[Rannavõrkpall olümpiamängudel]]
* [[Võrkpall]]
 
{{commons|Category:Beach volleyball|Kategooria:RannavõrkpallBeach volleyball}}
 
[[Kategooria:Võrkpall]]
 
<!-- interwiki -->
 
[[ar:كرة طائرة شاطئية]]