Seliliujumine: erinevus redaktsioonide vahel
Uus lehekülg: 'thumb|300px|[[Gordan Kožulj 2008 Euroopa meistrivõistlustel.]]'''Seliliujumine''' e. '''...' |
(Erinevus puudub)
|
Redaktsioon: 16. juuli 2010, kell 18:09
Seliliujumine e. selili krool on üks kolmest FINA poolt reglementeeritud ujumisstiilist (krool e. vabaltujumine on reglementeerimata). Selili on sarnane "tagurpidi" kroolile, mõlemas stiilis tõmmatakse käega täissirutusest täissirutuseni. Seliliujumise eelisteks on lihtne ja pidev võimalus hingata ja negatiivseks küljeks on nähtavuse puudumine liikumissuunas. Selili on ainus stiil, mille puhul starditakse võistlustel veest.
Distantsid
1900. aasta olümpiamängudel oli selili esimest korda kavas ning seal oli distantsiks 200 meetrit. Hiljem on lisandunud ka 100- ja 50-meetrised distantsid. Olümpiamängudel ei ujuta ühtegi 50-meetrist distantsi peale 50 krooli. Samuti on selili 100, 200 ja 400 meetri kompleksujumise teiseks etapiks.
Tehnika
Kätetõmme
Seliliujumises mängib käetõmme tähtsamat rolli kui jalalöök ja seda saab jaotada eraldi tõmbefaasiks ja taastusfaasiks. Käed liiguvad korraga (st kui üks käsi lõpetab tõmmet siseneb teine vette). Käsi alustab tõmmet üle pea sirutatud asendist, sellest hetkest peaks käsi liikuma suunaga alla ja ka küljele. Jälgida tuleb, et kuni õlavöötmeni jõudmist juhiks tõmmet tugevndatud ranne mitte küünarnukk. Õlani jõudes peaks olema küünarnukk moodustanud täisnurga. Sellele järgneb kõige kasumlikum tõmbefaas, mida tuleks pikendada võimalikult kaugele vastu reit. Terve tõmbe jooksul peab peopesa olema suunatud taha. Kuigi varem oli kasutusel ka lainekujulise peopesaliigutusega tõmme, peaks käsi liikuma suunaga eest-taha, et vältida keha üles-alla loksumist. Taastusfaas algab käe veest välja toomisega, pöial ees. Lihaste puhkamise eesmärgil tuleks kätt hoida võimalikult lõdvana. Enne käe vette sisenemist tuleb väike sõrm ette keerata, et vältida pritsmete teket ja veealust käe liigutamist. Käsi peaks sisenema vette õlgade laiuselt. Aeglasel ujumisel või tehnika harjutamisel on tüüpiline ka paaristõmmetega ujumine, kuna sedasi on lihtsam tõmmet harjutada.
Jalgade töö
Jalgade töö liigutab edasi, ent on väga oluline ka keha stabiliseerimisel. Jalad peaksid liikuma vee all küllaltki väikse amplituudiga. Põlv ja jalalaba peaks olema välja sirutatud, nii et enamus liikumist tuleb reiest. Pööretest ja stardist väljudes tehakse kergelt külili asendis (kuid mitte rohkem kui 90° nurga all) delfiini jalgu. Üldiselt kasutatakse selilis pikka väljumist, kuna ujumise ajal on lihtne kompenseerida hingepeetust veealusest osast.
Kere
Minimaalseks energiakuluks on oluline õige kerepöörlemine. Tõmbeiseloomu tõttu pöörleb ujumise ajal terve keha ning see on loomulik ja aitab ka tugevamalt tõmmata. Tõmbava käe õlg peaks koos sellepoolse küljega olema basseinipõhja poole suunatud. Keha aitab vee peal hoida pea väljasirutamine ja rinna vee peal hoidmine.
Start, pöörded ja finiš
Start toimub veest ja võistlejad tõmbavad "Kohtadele!" märguande peale oma keha veest välja, toetades jalgadega vastu seina. Harilikult on puki küljes spetsiaalsed selili stardi torud. Enamus äratõuke jõust tuleb jalgadest. Võimalikult väikse takistuse ja suure kiiruse saavutamiseks tõukavad tippujujad terve keha veest välja, ent see nõuab küllaltki pikka tehnika õppimist. Vee all ujutakse delfiini jalgu kuni 15-meetri jooneni. Pööretena on lubatud saltopöörded, mille puhul ujuja pöörab ennast vahetult enne seina kõhuli, teeb salto ja tõukab ennast seinast eemale seliliasendis. Finišeerimine peab toimuma seliliasendis, kusjuures on keelatud finišiseina vaatamine enne viimast tõmmet, mistõttu on nii pöördes kui finišis oluline jälgida lippe ning teada, mitu tõmmet ise enne seinani jõudmist tehakse.
== Rekordid ==[1]
Pikk bassein
Mehed[2]
- 50m Eesti rekord: 26,11 (Andres Olvik, 2009 Rooma); maailmarekord: 24.04 (Liam Tancock, 2009 Rooma)
- 100m Eesti rekord: 56,37 (Andres Olvik, 2009 Rooma); maailmarekord: 51.94 (Aaron Piersol, 2009 Indinapolis)
- 200m Eesti rekord: 2.02,97 (Andres Olvik, 2009 Rooma); maailmarekord: 1.51.92 (Aaron Piersol, 2009 Rooma)
Naised[3]
- 50m Eesti rekord: 29,45 (Triin Aljand, 2009 Austin); maailmarekord: 27.06 (Zhao Jing, 2009 Rooma)
- 100m Eesti rekord: 1.03,87 (Kätlin Sepp, 2009 Tallinn); maailmarekord: 58.12 (Gemma Spofforth, 2009 Rooma)
- 200m Eesti rekord: 2.16,16 (Anna-Liisa Põld, 2009 Mission Viejo); maailmarekord: 2:04.81 (Kirsty Coventry, 2009 Rooma)
Lühike bassein
Mehed[4]
- 50m Eesti rekord: 24,53 (Andres Olvik, 2009 Istanbul); maailmarekord: 22.61 (Peter Marshall, 2009 Singapur)
- 100m Eesti rekord: 52,40 (Andres Olvik, 2009 Istanbul); maailmarekord: 48.94 (Nick Thoman, 2009 Manchester)
- 200m Eesti rekord: 1.56,71 (Andres Olvik, 2009 Istanbul); maailmarekord: 27.06 (Arkadi Viatchanin, 2009 Berliin)
Naised[5]
- 50m Eesti rekord: 28,20 (Triin Aljand, 2005 Trieste); maailmarekord: 25.70 (Sanja Jovanovič, 2009 Istanbul)
- 100m Eesti rekord: 1.01,13 (Kätlin Sepp, 2009 Istanbul); maailmarekord: 55.23 (Shiho Sakai, 2009 Berliin)
- 200m Eesti rekord: 2.11,73 (Kätlin Sepp, 2009 Tallinn); maailmarekord: 2:00.18 (Shiho Sakai, 2009 Berliin)
Välislingid
Allikad
- ↑ http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_world_records_in_swimming
- ↑ http://swimming.ee/?page=sk&marx=leht_sisu&toode=2&owner=10
- ↑ http://swimming.ee/?page=sk&marx=leht_sisu&toode=5&owner=10
- ↑ http://swimming.ee/?page=sk&marx=leht_sisu&toode=8&owner=10
- ↑ http://swimming.ee/?page=sk&marx=leht_sisu&toode=11&owner=10