Kärsspealised: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
[[Pilt:30-ish male tuatara.jpg|thumb|Noor isane [[tuataara]].]]
'''Kärsspealised''' (''Rhynchocephalia'' ehk ''Sphenodontia'') on [[roomajad|roomajate]] [[klass (bioloogia)|klassi]] kuuluv [[selts (bioloogia)|selts]].
 
See on üks neljast roomajate seltsist, milles on tänapäeval elavaid liike (teised on [[kilpkonnalised]], [[soomuselised]] ja [[krokodillilised]]).
 
Kärsspealiste seltsi kuulub kõigest üks tänapäevane [[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[tuataaralased]] (''Sphenodontidae''). Sellesse kuulubkuuluvad kaksüks samasse[[perekond perekonda(bioloogia)|perekond]] ja kaks kuuluvat[[liik (bioloogia)|liiki]], kes elavad [[Uus-Meremaa]]l ja selle läheduses asuvatel tillukestel [[saar]]tel:
*''Sphenodon punctatus'' – [[tuataara]] ehk hateeria
*''[[Sphenodon guntheri]]''.
Tänapäeva roomajatest on kärsspealistele kõige lähedasemad [[soomuselised]] ([[maod]] ja [[sisalik]]ud), kellega nad ühendatakse [[soomussisalikud|soomussisalike]] [[alamklass]]i.
 
Kärsspealised on omapärane loomarühm selle poolest, et neil on pealael kolmas [[silm]]. Pea ülapoolel, silmadest veidi tagapool paikneb naha all [[kiirusilm]]. Selle elundi otstarve ei ole täielikult välja selgitatud. See on valgustundlik, kuid [[nägemine|nägemiseks]] ei kõlba, vaid pigem tajub [[valgustatus]]e astet.
 
== Evolutsioon ==
Esimesed kärsspealised on teada vara[[triias]]est ligi 250 miljonit aastat tagasi. Mõned neist olid tuataarale äärmiselt lähedased.
 
Kärsspealised põlvnevad [[soomussisalikud|soomussisalike]] kõige primitiivsemast rühmast [[eellohelised|eellohelistest]], mis on tänapäevaks välja surnud. Nad erinevad eellohelistest sarvlõugade olemasolu poolest. Nende [[hammas|hambad]] on luude külge kasvanud, samal ajal kui eellohelistel kinnituvad need eraldi sompudesse. Selle tunnuse poolest on tänapäeva kärsspealised isegi tänapäeva eellohelistest primitiivsemad ja põlvnevad järelikult selle rühma mingitest seni leidmata vormidest. <ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 5. kd., lk. 112, 145</ref>
 
Tuataara on kärsspealiste tekkest saadik väga vähe muutunud. Tema primitiivne ehitus on üsna sarnane oma rohkem kui 200 miljonit aastat tagasi elanud eellaste omaga. Ka teiste soomuseliste esivanemad nägid sel ajal umbes samamoodi välja ja sellepärast on tuataara uurimine ülioluline tänapäeva roomajate põlvnemise seisukohast.
 
== Viited ==
27 824

muudatust