Homoloogiline rida: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Alkanschmelzundsiedepunkt.png|thumb|300px| Sulamistemperatuuri[[Sulamistemperatuur]]i (sinine) ja keemistemperatuuri[[keemistemperatuur]]i (violetne) muutus ''n''-alkaanide[[alkaanid]]e homoloogililises reas.]]
'''Homoloogiline rida''' on samasse aineklassi kuuluvate (sama [[funktsionaalrühm]]aga) sarnaste omaduste ja struktuuriga keemiliste ühendite rida, mille liikmed erinevad naaberliikmest mingi kindla struktuurielemendi võrra. [[orgaanilised ühendid|Orgaaniliste ühendite]] korral moodustavad homoloogilise rea sama aineklassi (sama [[funktsionaalrühm]]aga) ühendid, milles iga järgmine liige erineb eelmisest [[metüleenrühm]]a –CH<sub>2</sub>– võrra. Näiteks [[alkaanid]]e homoloogilise rea üldvalemiga H(CH<sub>2</sub>)<sub>n</sub>CH<sub>3</sub> (kus n = 0,1,2,3,4…) moodustavad [[metaan]] CH<sub>4</sub>, [[etaan]] CH<sub>3</sub>–CH<sub>3</sub>, [[propaan]] CH<sub>3</sub>–CH<sub>2</sub>–CH<sub>3</sub>, [[butaan]] CH<sub>3</sub>CH<sub>2</sub>CH<sub>2</sub>CH<sub>3</sub> jne, mis erinevad naaberliikmest 14 [[molekulmass|massiühiku]], s.t. CH<sub>2</sub> võrra. Rea üksikut liiget nimetatakse '''homoloogiks'''.
 
Samamoodi kujunevad mitmesuguste [[funktsionaalrühm]]adega (need määravad ühendite klassi põhiomadused) ühendite homoloogilised read.
53. rida:
 
Homoloogilise rea moodustavad ka [[terpeenid]] ja [[terpenoidid]], milles kordub lüli C<sub>5</sub>H<sub>8</sub>; silaanid ülhvalemiga Si<sub>n</sub>H<sub>2n+2</sub>; [[titaan]]i, [[vanaadium]]i ja [[molübdeen]]i [[oksiidid]] nagu V<sub>n</sub>O<sub>2n-1</sub>, kus 2<n<10.
 
Homoloogilises reas esineb ainete omaduste reeglipärane muutumine; seejuures võib esineda reeglipärasusest kõrvalekaldeid, mille põhjuseks on enamasti [[funktsionaalrühm]]adega seotud [[vesinikside]]mete moodustumine.
==Vaata ka==
*[[Tüviühend]]