Valgla: erinevus redaktsioonide vahel

Maakera maismaast 32% kuulub [[Atlandi ookean]]i valglasse, 15% [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämere]] valglasse, 13% [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] ja 13% [[India ookean]]i valglasse. [[Antarktika]]t, mis moodustab maismaast 8%, ei ole sinna hulka arvatud.

 

Osa maismaast ei kuulu ühegi ookeani valglasse. Seda nimetatakse [[äravooluta ala]]ks. Äravooluta alale langevad sademed võivad voolata [[umbjärv]]e ([[Kaspia meri]], [[Araali meri]]) või lihtsalt ära aurata või [[pinnas]]esse imenduda, ilma et nad jõuaksid kusagile voolata. [[Okavango]] jõgi moodustab [[delta]], mille harud kaovad [[kõrb]]eliiva. Sageli on äravooluta alad väga kuivad, nii et sinna oluliselt sademeid ei langegi. Maailma maismaast moodustab äravooluta ala umbes 18%.

 

Maailma kolm suurima valglaga jõge on [[Amazonas]], [[Kongo jõgi]] ja [[Mississippi]]. [[Euroopa]] kolm suurima valglaga jõge on [[Volga]], [[Doonau]] ja [[Dnepr]]. [[Eesti]] suurima valglaga jõgi on [[Narva jõgi]]: Narva jõe valgla on suurem kui Eesti.