Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Tartu osakond: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=
{{keeletoimeta}}
'''Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Tartu osakond''' oli [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]] piirkondlik asutus [[Tartu]] linnas ja asus viimati aadressil [[Vanemuise tänav|Vanemuise]] 19<ref>[http://www.visittartu.com/10848 Tartu linn ]</ref>.
==Asukoht==
Eesti NSV RJK Tartu osakonna eellane [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Tartu osakond]] alustas oma tegevust Tartus [[Oskar Sõmermaa]]lt natsionaliseeritud hoones tegevust 1940.aaastal.
1954. aastal pärast [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]]ks ümbernimetamist hõivas asutus [[Eesti Kirjanduse Selts]]i maja maja (Aia) [[Vanemuise tänav]]al nr 19. Endine Sõmermaa maja anti üle [[Tartu rajooni Täitevkomitee]]le, ning varem vangidele mõeldud hoone kelder muudeti arhiivimaterjalide hoidlaks.
==Juhtkond ja organisatsioon==
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Tartu osakonna viimane ülem oli [[Anti Talur]].
21. rida ⟶ 27. rida:
** Mart Valge Karl p.
==Ajalugu==
Eesti NSV RJK Tartu osakonna eellane [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Tartu osakond]] alustas oma tegevust Tartus [[Oskar Sõmermaa]]lt natsionaliseeritud hoones tegevust 1940. aaastal, pärast nõikogude vägede evakueerimist 17. juulil 1941.a. algasid [[Pepleri tänav]]a ja [[Riia tänav]]a nurgal paikneva endise SARK-i maja aias väljakaevamised, kus vaarikapõõsaste vahel satuti kaevamisjälgedele. Aia keskel, umbes poole meetri sügavusel leiti 2 mehe laipa. Maja õuel, ühekordse puumaja keldris avastati veel 4 mehe surnu-kehad. Ära tunti talunik Osvald Hainoja, insener Boris Klompus, mehhaanik Arnold Puusik ja raudteelane Karl Reinlo. Suurem osa “Hallis majas” hukatuid maeti koos [[Massimõrv Tartu vanglas|Tartu vangla massimõrva]] ohvritega (193 inimest) [[Pauluse kalmistu]] ühishauda. 1942.a. andmetel mõrvati 320 inimest ja arreteeriti 990. Neist 251 jäi teadmata kadunuks.<ref>[http://www.vabaeestisona.com/beta/index.php?option=com_content&view=article&id=72:nr24&catid=21:2006&Itemid=24 KGB kongide muuseum Tartus]</ref>.
===1941. aasta [[juuniküüditamine]]===
Vahetult pärast Tartu vallutamist [[Punaarmee]] poolt 1944. aasta augustis alustasid linnas tegevust [[Eesti NSV SARK]]-i ja [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaa]]di [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Tartu linnaosakond|Tartu linnaosakonnad]].
===1949. aaasta [[märtsiküüditamine]]===
===Eesti iseseisvumisprotsess===
1988. aastal peeti Tartus [[Pauluse kalmistu]]l mälestusmiiting 192 mõrvatu haudadel, kes leiti juulis 1941 Tartu vangla kaevust, pärast Nõukogude Liidu sõjaväe taandumist Eestist. Kalmistul moodustati 192 sinisest, mustast ja valgest küünlast rist ning süüdati põlema.
[[Eesti Maaülikool|EPA]] aulas toimus kodanike ja linnavõimude debatt Raadil asuva sõjaväelennuvälja üle, millele järgnes radikaalsetest loosungitest ja plakatitest kirju rongkäik lagunenud [[Raadi mõis]]a juurde, kus varem oli asunud [[Eesti Rahva Muuseum]] ja sellel ajal asus Nõukogude lennuväe ladu. Sõjaväe territooriumi piiravate okastraattõkete juures toimus miiting
28. rida ⟶ 43. rida:
Tartu KGB hindas oma teeneid muinsuskaitseliikumises isegi nii suureks, et KGB ülem A. Talur pidas õigustatuks [[Eesti Muinsuskaitse Selts]]i reservist pääsmeid taotleda.”<ref>[http://raun.kongress.ee/07ajalugu/tuna_ems.html TARTU MUINSUSKAITSEPÄEVAD]</ref>
==Välislingid==
35. rida ⟶ 48. rida:
*[http://195.250.160.49/viewdoc/0A5004DD3D0C0476C22570590037D444 Peeter Sepper, KGB & CO asjaosaliste mälestustes]
== Viited==
{{viited|3}}
[[Kategooria:Eesti NSV poliitika|Riik]]
[[Kategooria:Luureasutused]]
| |||