George Eastman: erinevus redaktsioonide vahel

'''George Eastman''' ([[12. juuli]] [[1854]] – [[14. märts]] [[1932]]) oli ameerika leiutaja ja filantroop, kes mängis juhtivat rolli [[fotograafia]] arenguloos. Ta asutas Eastman Kodak Company ja leiutas läbi raskuste rullfilmi, aidates niiviisi kaasa fotograafia arengule. Ta oli eeskujuks Leon Bouly´le, Thomas Edison´ile ja Lumiere Brothers´ile ning Georges Melies´ele.

 

 

George Eastman sündis Waterville külas, New-Yorgi osariigis. Ta oli kolmest lapsest noorim. George veetis algaastad isa talukohas, aga kui ta oli viie aastane kolis pere Rochesteri. Aga Rochesteris tabas perekonda suur tragöödia, George isa suri. Tänusellele George Eastmanil kolledžis õppimine ebaõnnestus, ei lõpetanud kooli. Perekonnal olid suured rahamured. George käis koolis 14. eluaastani, sest siis oli ta sunnitud tööle minema. Tema esimene töö oli kindlustusfirmas, kus maksti palka 3 dollarit nädalas. Aasta hiljem siirdus ta teisse kindlustusfirmasse. Tema palk suurenes 5 dollarini nädalas. Aga isegi sellest palgakasvust ei piisanud perekonna võlgade tasumiseks. 1874 aastal, pärast viit aastat kindlustustegevust, asus ta tööle Rochesteri Savings Panka. Pangas oli ta sekretär ja sai oma töö eest ei rohkem ega vähem kui 15 dollarit nädalas.

 

 

Kui George Eastman oli 24. aastane tahtis ta fotograafia keerukat protsessi lihtsustada. Talle ei meeldinud, et fotoaparaat on sama suur kui mikrolaineahi ja pildistamiseks vajalikud statiivid rasked ning fotondusega käisid kaasas kemikaalid (lahus COLLODON ja valgustundlik sool) ja vesi. Kasutusel olid siis wet-plaadid (märjad-plaadid).

1892. aastal asutas ta Eastman Kodak Company, mis oli üks esimesi ettevõtteid, mis hakkas massiliselt tootma standardiseeritud fotograafia seadmeid. Kõnealune äriühing valmistas ka läbipaistvat paindlikut kilet, mille kavandas Eastman 1889. aastal, mis mõjutas oluliselt kinotööstuse arengut. Eastman oli oma ettevõttes kuni surmani ja annetas oma eluajal 100 miljonit dollarit erinevatele projektidele, peamiselt Rochesteri Ülikoolile ja Massachusettsi tehnoloogiainstituutile.

 

 

Eastman tegi olulisi kingitusi Tuskegee- ja Hampton Instituudile. Kingitusi üleandes ta ütles: "Edu maailmas sõltub täielikult haridusest." Ta annetas, sest tundis siiralt mure hariduse- ja afroameeriklaste käekäigupärast. Samas tundis ta sisemist rahulolu, sest sai teha midagi head. Kui ta 1924. aastal annetas Rochester Ülikoolile, Tuskegee- ja Hampton Instituudile 30. miljonit dollarit, siis ta ütles: "Nüüd ma tunnen end paremini."