Kamtšatka poolsaar: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot lisas: cy:Gorynys Kamchatka |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Ohhoota meri.png|thumb|Kamtšatka poolsaare asendikaart]]
[[Pilt:Kamchatka peninsula topo.jpg|thumb|Kamtšatka poolsaare füüsiline kaart]]
'''Kamtšatka poolsaar''' on [[poolsaar]] [[Euraasia]] mandri kirdeosas [[Venemaa]]l
Kamtšatka rannikut ümbritsevad [[Ohhoota meri]] läänest ja [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] [[Beringi meri]] idast. Kamtšatka poolsaar moodustab koos [[Komandorisaared|Komandorisaarte]] ja poolsaare mandriosaga [[Kamtšatka krai]] territooriumi.
Poolsaare pindala on umbes 370 000 km², pikkus põhja-kirdest lõuna-edela suunas 1200 km, suurim laius - 450 km - [[Kronotski neem]]e laiuskraadis. Seda ühendab Euraasia ülejäänud osaga kitsas [[maakitsus]] - [[Parapolski dol]].▼
▲Poolsaare pindala on
Poolsaare lõunatipus olevalt [[Lopatka neem]]elt jätkub edela suunas [[Kuriilid|Kuriili]] saareahelik, mis kuulub [[Sahhalini oblast]]isse. <ref name="Suur maailma atlas">[[Suur maailma atlas]], lk. 85</ref>
Poolsaare idarannikul on palju [[laht]]esid: lõuna poolt põhja poole [[Avatša laht|Avatša]], [[Kronoki laht|Kronoki]], [[Kamtšatka laht|Kamtšatka]], [[Ozernoi laht|Ozernoi]], [[Karaga laht|Karaga]], [[Korfi laht|Korfi]] ja [[Oljutori laht]]. Kamtšatka looderannikul tungivad sügavale mandrisse [[Šelihhovi laht|Šelihhovi]] ja [[Penžina laht]]. <ref name="Suur maailma atlas"/>
Poolsaare läänerannik on tasane ja isegi soine, aga muidu on poolsaar mägine. Selle lääneosas kulgeb [[Kesk-Kamtšatka mäestik]] ja idaosas [[Ida-Kamtšatka mäestik]]. Nende vahel asub Kesk-Kamtšatka madalik, millel voolab poolsaare suurim, [[Kamtšatka jõgi]]. Kirdest ulatuvad poolsaarele kuni 1059 m kõrgune [[Penžina ahelik]] ja [[Korjaki mägismaa]]. <ref name="Suur maailma atlas"/>
Kamtšatkal on palju [[tegevvulkaan]]e. Ida-Kamtšatka mäestikus asuvad 4688 m kõrgune [[Kljutševskaja Sopka]], 3521 m kõrgune [[Kronotskaja Sopka]], 3456 m kõrgune [[Korjaki Sopka]] ja 3307 m kõrgune [[Šivelutš]]. Kesk-Kamtšatka mäestikus asub 3607 m kõrgune [[Itšinskaja Sopka]]. <ref name="Suur maailma atlas"/>
== Ajalugu ==
Kamtšatka poolsaare põliselanikud on [[korjakid]], [[eveenid]] (põhjaosas), [[itelmeenid]] (keskosas) ja [[ainud]] (lõunaosas). Tänapäeval on üle 90% elanikest [[venelased]].
Ametlikult jõudsid esimestena eurooplastest Kamtšatkale jakuudi ja anadõri [[kasakad]] [[18. sajand]]i algul. Nähtavasti polnud nad siiski päris esimesed, on olemas rahvajutte ja [[Georg Wilhelm Steller]]i viited venelastele, kes olevat viibinud Kamtšatkal juba [[17. sajand]]il, aga nendest on teada liiga vähe, et midagi kindlat väita.
Paljud sellest ajast pärinevad dokumendid on hävinud, sest nad olid kirjutatud [[kasetoht|kasetohule]] ja neid hoiti [[Ust-Bolšeretsk]]is niiskes kohas.
[[1729]] avastas [[Vitus Bering]] Kamtšatka idarannikul olevad Avatša ja Kamtšatka lahe.
[[1740. aastad|1740. aastatel]] täheldas Steller Kamtšatkat külastades, et poolsaarel on neli asulat: Alam-Kamtšatkal, Ülem-Kamtšatkal, Kihhi jõel ehk Suurjõel (tänapäeva Ust-Bolšeretsk) ning Peetri ja Pauli (tänapäeva Avatša) lahes (tänapäeva [[Petropavlovsk-Kamtšatski]]). Tegelikult oli tollal veel viieski asula [[Tigili jõgi|Tigili jõel]] (tänapäeva [[Tigil]]).
== Viited ==
<references/>
[[Kategooria:Venemaa poolsaared]]
| |||