Redaktsioon: 3. mai 2010, kell 09:16 redigeeri Luckas-bot (arutelu \| kaastöö) Robotid 124 668 muudatust P robot lisas: az:Dimdikbaşlar ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 17. mai 2010, kell 01:02 redigeeri eemalda Taivo (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 28 905 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[~~File~~Pilt:~~Brachyrhinodon~~30-ish BWmale tuatara.jpg\|thumb\|''Noor isane [[~~Brachyrhinodon taylori~~tuataara]]''.]] '''Kärsspealised''' (''Rhynchocephalia'' ehk ''Sphenodontia'') on [[roomajad\|roomajate]] klassi kuuluv [[selts (bioloogia)\|selts]]. See on üks neljast roomajate seltsist, milles on tänapäeval elavaid liike (teised on [[kilpkonnalised]], [[soomuselised]] ja [[krokodillilised]]). ~~Selle~~Kärsspealiste seltsi ~~sugukonnas~~kuulub kõigest üks tänapäevane [[sugukond (bioloogia)\|sugukond]]: [[tuataaralased]] (''Sphenodontidae''). onSellesse ~~elus~~kuulub kaks ~~perekonna~~samasse perekonda kuuluvat liiki, kes elavad [[~~tuataara (perekond)\|tuataara~~Uus-Meremaa]]l ~~(''Sphenodon'')~~ja ~~liiki~~selle läheduses asuvatel tillukestel [[saar]]tel: ''Sphenodon punctatus'' – [[tuataara]] ehk hateeria~~, ja sellele lähedane liik~~▼ ''[[Sphenodon guntheri]]''.▼ Tänapäeva roomajatest on kärsspealistele kõige lähedasemad [[soomuselised]] ([[maod]] ja [[sisalik]]ud), kellega nad ühendatakse [[soomussisalikud\|soomussisalike]] [[alamklass]]i. ▲''Sphenodon punctatus'' – [[tuataara]] ehk hateeria, ja sellele lähedane liik ▲''[[Sphenodon guntheri]]'' Kärsspealised on omapärane loomarühm selle poolest, et neil on pealael kolmas [[silm]]. Pea ülapoolel, silmadest veidi tagapool paikneb naha all [[kiirusilm]]. Selle elundi otstarve ei ole täielikult välja selgitatud. See on valgustundlik, kuid [[nägemine\|nägemiseks]] ei kõlba, vaid pigem tajub [[valgustatus]]e astet == Evolutsioon == [[Pilt:Brachyrhinodon BW.jpg\|thumb\|''[[Brachyrhinodon taylori]]'' hilis[[triias]]est]] Esimesed kärsspealised on teada vara[[triias]]est ligi 250 miljonit aastat tagasi. Mõned neist olid tuataarale äärmiselt lähedased. Kärsspealised põlvnevad [[soomussisalikud\|soomussisalike]] kõige primitiivsemast rühmast [[eellohelised\|eellohelistest]], mis on tänapäevaks välja surnud. Nad erinevad eellohelistest sarvlõugade olemasolu poolest. Nende [[hammas\|hambad]] on luude külge kasvanud, samal ajal kui eellohelistel kinnituvad need eraldi sompudesse. Selle tunnuse poolest on kärsspealised isegi tänapäeva eellohelistest primitiivsemad ja põlvnevad järelikult selle rühma mingitest seni leidmata vormidest. <ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 5. kd., lk. 112, 145</ref> Tuataara on kärsspealiste tekkest saadik väga vähe muutunud. Tema primitiivne ehitus on üsna sarnane oma rohkem kui 200 miljonit aastat tagasi elanud eellaste omaga. Ka teiste soomuseliste esivanemad nägid sel ajal umbes samamoodi välja ja sellepärast on tuataara uurimine ülioluline tänapäeva roomajate põlvnemise seisukohast. == Viited == <references/> {{Commonscat\|Sphenodontidae}} [[Kategooria:Roomajad]]

Kärsspealised: erinevus redaktsioonide vahel