Redaktsioon: 29. aprill 2010, kell 12:09 redigeeri Ahsoous (arutelu \| kaastöö) 69 670 muudatust P png --> svg ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 15. mai 2010, kell 23:16 redigeeri eemalda Taivo (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 28 898 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Adenine.svg\|thumb\|120px\|Adeniin\|Adeniini valem]] [[Pilt:Adenine-3d.png\|thumb\|Adeniini molekuli skeem]] '''Adeniin''' ehk '''6-aminopuriin''' on [[lämmastikalus]], mis kuulub [[puriin]]i [[derivaat]]ide hulka. ~~Adeniin~~Selle ~~esineb~~aine ~~nii~~nimi [[~~DNA~~IUPAC]]is ~~kui~~on ~~[[RNA]] ja bioloogiliselt aktiivsete ja [[makroergiline molekul\|makroergiliste molekulide]] koostises ([[AMP]], [[ADP]], [[Adenosiintrifosfaat\|ATP]])~~'''9H-puriin-6-amiin'''. Adeniin esineb nii [[DNA]] kui [[RNA]] ja bioloogiliselt aktiivsete ja [[makroergiline molekul\|makroergiliste molekulide]] koostises ([[AMP]], [[ADP]], [[Adenosiintrifosfaat\|ATP]]). ~~Keemiline valem: C<small>5</small>H<small>5</small>N<small>5</small>~~ Adeniini keemiline valem on C<sub>5</sub>H<sub>5</sub>N<sub>5</sub>. Tema [[molaarmass]] on 135,13 g/mol ja [[sulamispunkt]] on 360–365 °C. ~~Lisaks adeniinile on olemas veel järgmised lämmastikalused:~~ [[guaniin]] [[tsütosiin]] [[tümiin]] [[uratsiil]] Adeniin moodustab mitu [[tautomeer]]i, mis võivad kiiresti üksteiseks muutuda ja mida peetakse tihti samaväärseteks. ~~Viimane märgitu kuulub ainult [[RNA]] koostisesse.~~ Puriini [[metabolism]] hõlmab adeniini ja [[guaniin]]i sünteesimist. Mõlemad sünteesitakse [[nukleotiid]]ist, mille nimi on [[inosiinmonofosfaat]] (IMP). IMP-d sünteesivad [[ribosoom]]id keeruka mitmeastmelise protsessi abil, kasutades [[glütsiin]]i, [[glutamiin]]i ja [[asparhape\|asparhappe]] [[molekul]]ide [[aatom]]eid. [[Pärm]]iseen ''Saccharomyces cerevisiae'' ([[pagaripärm]]) sünteesib P-ribosüül-PP molekuli adeniiniks 7 vaheastet sisaldava protsessi abil. Adeniin on üks kahest puriini [[nukleobaas]]ist (teine on guaniin), mida kasutatakse [[nukleiinhape]]te nukleotiidide sünteesimisel. DNA koosseisus seondub adeniin [[tümiin]]iga kahe [[vesinikside]]me abil, et aidata stabiliseerida nukleiinhappestruktuure. RNA koosseisus, mida kasutatakse [[valk]]ude süsteesimiseks, seondub adeniin [[uratsiil]]iga. Kui adenosiin on seotud [[riboos]]iga, siis moodustab ta [[nukleosiid]]i [[adenosiin]]i, aga kui ta on seotud [[deoksüriboos]]iga, siis [[deoksüadenosiin]]i. Temast sünteesitakse adenosiintrifosfaati (ATP), nukleotiidi, milles ühele adenosiini molekulile on lisatud kolm [[fosfaatrühm]]a PO<sub>4</sub><sup>-</sup>. ATP-d kasutatakse [[rakk]]ude metabolismis keemilise [[energia]] peamise säilitamise ja edastamise vahendina. Vanasti nimetati adeniini vahel '''B4-vitamiin'''iks. Seda ei peeta enam korrektseks, adeniini ei peeta enam [[B-vitamiin]]i kompleksi kuuluvaks. Kuid kaks B-vitamiinide hulka kuuluvat ainet, [[niatsiin]] ja [[riboflaviin]], reageerivad adeniiniga, moodustades vastavalt [[nikotiinamiidadeniindinukleotiid]]i (NAD) ja [[flaviinadeniindinukleotiid]]i (FAD). Üks esimesi teadlasi, kes uuris adeniini, oli [[Hermann Emil Fischer]]. [[Kategooria:Biokeemia]]

Adeniin: erinevus redaktsioonide vahel