Harilik pihlakas: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Õitsemine ja viljumine: pilt commonsist |
Resümee puudub |
||
3. rida:
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[taimed]]}}
| seisund =
| seisundi_süsteem
| seisundi_ref
| pilt = Hpihlakas.jpg
| pildi_seletus =
18. rida:
| binaarne = ''Sorbus aucuparia''
| binaarse_autor =
| levikukaart =
| sünonüümid =
}}
'''Harilik pihlakas''' (''Sorbus aucuparia'') on [[roosõielised|roosõieliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[pihlakas|pihlaka]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[puu]].
==Levik==
Väikestele asustamata meresaartele satub harilik pihlakas [[linnud|lindude]] abil, kes pihlakaseemneid söövad, meresaartele lendavad ja seal roojavad. Seemned säilitavad idanemisvõime ka linnu soolestikus.
Pihlakas talub hästi külma. Seetõttu suudab ta kasvada mägedeski: [[Briti saared|Briti saartel]] kuni kilomeetri, [[Prantsusmaa]]l kuni 2 kilomeetri kõrguseni, lõuna pool veelgi kõrgemal.
==Õitsemine ja viljumine==▼
▲[[Pilt:Sorbus aucuparia fruits.jpg|thumb|left|Hariliku pihlaka viljad]]
Pihlakas talub ka mitmesuguseid pinnaseid, alates õhukestest happelistest pinnastest kuni kaljulõhedeni. Ta kasvab suhteliselt sageli isegi [[epifüüt|epifüüdina]] teiste puude lõhedes ja tüvede harunemiskohtades, kuigi need taimed ei saa enamasti suguküpseks.
==
Harilik pihlakas kasvab enamasti 4–10
[[Puukoor]] on noortel puudel sile ja hõbehall, vanadel puudel kahvatu hallikaspruun ja kestendav, vahel isegi lõhenenud.
Pihlaka võrsed on rohelised ja alguses karvased. Pärast muutuvad nad hallikaspruunideks ja karvututeks. Pihlakal on [[liitleht|liitlehed]], mis koosnevad paaritust arvust lehtedest: need paiknevad muidu paarikaupa vastakuti, aga rootsu tipus on otse rootsu sihis suunatud leht, millel ei ole paarilist. Lehti on ühes võrses 9–19, kõige sagedamini 13 või 15. Kogu liitleht on 10–22 cm pikk ja 6–12 cm lai, iga leht eraldi on 3–7 cm pikk ja 1,5–2,3 cm lai. Lehed on saagja servaga.
Puud ei ela väga vanaks, tavaliselt piirduvad 100 eluaastaga.▼
Pihlakas on [[diploid]]ne taim. Tal on 34 [[kromosoom]]i.
==Vaata ka==▼
▲==Õitsemine ja viljumine==
[[Pilt:Sorbus aucuparia fruits.jpg|thumb|left|Hariliku pihlaka viljad]]
Harilik pihlakas õitseb [[juuni]]s. [[õis|Õied]] on valged ja moodustavad [[pööris]]e, mis koosneb kuni 250 õiest ning on 8–15 cm läbimõõdus. Õis on 1 cm läbimõõduga ja 5 kreemikasvalge [[kroonleht|kroonlehega]]. Õisi tolmeldavad [[putukad]].
Pihlakal on [[õunvili]], mille läbimõõt on 6–9, harva kuni 14 mm. Viljad on toorelt rohelised, aga valmivad [[september|septembri]] lõpus ning muutuvad algul oranžideks ja siis punasteks. Viljas on kõige sagedamini 2, aga vahel kuni 8 [[seeme]]t. Viljad on söödavad. Nende maitse paraneb pärast esimesi [[öökülm]]i.
Pihlaka vilju söövad meeleldi paljud linnud, eriti [[rästas|rästad]], kes neid ka levitavad. Seemneid söövad [[leevike]]sed ja [[vint|vindid]]. Talve tulekul pihlakamarjad ei pudene, vaid jäävad puu külge ning siis, kui maapind on lume all ja muud toitu pole, söövad pihlakamarju juba kõik linnud, kes näljas on, kaasa arvatud [[vareslased]].
Pihlaka koort ja [[niin]]t söövad [[põder|põdrad]], [[hirv]]ed, [[metskits]]ed ja [[jänes]]ed. Pihlakal toituvad mitme [[liblikas|liblika]] [[röövik]]ud, näiteks ''[[Venusia cambrica]]'', ''[[Coleophora anatipennella]]'' ja ''[[Stigmella]]'', lehti sööb ka [[kiritigu]].
▲==Vaata ka==
*[[Pooppuu]]
*[[Tuhkpihlakas]]
50. rida ⟶ 62. rida:
==Välislingid==
{{Commons|Sorbus aucuparia}}
*[[Jana-Maria Habicht]]: [http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=204966 "Taimetark: harilik pihlakas"] SLÕhtuleht, 2. september 2006
| |||